EJS andmetel on seisuga 13.08.2026 Keskkonnaamet väljastanud korraldustega “Pruunkaru küttimise lubamine uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks” üle Eesti 11 eriluba, millest on realiseeritud 1.
|
Maakond |
Väljastatud lube |
Realiseeritud |
|
Raplamaa |
1 |
|
|
Põlvamaa |
1 |
1 |
|
Tartumaa |
4 |
|
|
Pärnumaa |
1 |
|
|
Ida-Virumaa |
1 |
|
|
Jõgevamaa |
1 |
|
|
Järvamaa |
2 |
|
|
Kokku |
11 |
1 |
Keskkonnaameti antavate erilubadega on lubatud küttida ainult isendeid, kellel on oluliselt vähenenud inimpelglikkus või kes oma muutunud käitumisharjumustega on korduvalt kahjustanud mesitarusid või viibivad regulaarselt inimasustuses või selle vahetus läheduses. Lähtudes kahjustuste ja karu kohtamise kordumisest on tõenäoline, et selline käitumine võib korduda ka tulevikus. Ennetus- ja leevendusmeetmete rakendamine ei ole olnud tulemuslik või ei ole nende meetmete kasutamine kogu asjaomase piirkonna ulatuses realistlikult võimalik. Seetõttu puudub käesoleval juhul muu rahuldav alternatiivne lahendus. Arvestades, et konkreetseid kahjustusi või ohuolukordi põhjustavaid isendeid ei ole alati võimalik individuaalselt tuvastada, on lubatud küttida selliseid isendeid, kelle käitumine viitab seotusele kahjustusjuhtumitega või ohuolukordadega. Võttes arvesse kahjustus- ja ohujuhtumite korduvat esinemist samades piirkondades ning teaduskirjanduses kirjeldatud pruunkarude ruumikasutuse mustripärasust ja kodupiirkonna kujunemist ökoloogiliste tegurite mõjul (Dahle ja Swenson 2003), on põhjendatud eeldada, et kahjustusi või ohuolukordi põhjustav isend või piiratud arv isendeid tegutseb tõenäoliselt jätkuvalt samas piirkonnas. Sellest tulenevalt suurendab piirkondlikult suunatud küttimine tõenäosust tabada just kahjustusi või ohuolukordi põhjustava isendi. Seda olukorras, kus olemasolevad mitteletaalsed meetmed ei ole konkreetses olukorras osutunud piisavalt tõhusaks ning kahjustuste jätkumise vältimiseks on vajalik küttimine.
Erandi tegemine ei kahjusta liigi populatsiooni soodsa seisundi säilimist tema looduslikul levilal ning on kooskõlas nii loodusdirektiivi artikli 16 kui ka Berni konventsiooni artikli 9 nõuetega. Eestis on pruunkaru asurkonna seisund väga hea. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava kohaselt on karude soodsa seisundi tagamiseks vajalik vähemalt 70 sama-aastaste poegadega pesakonna säilimine, mis vastab ligikaudu 650–700 isendile. 2024. aastal hinnati karu pesakondade arvuks 112 ning kogu asurkonnaks vähemalt 1000 isendit. Keskkonnaagentuuri hinnangul oli 2025. aasta sügisel Eestis 98 pesakonda, mis on veidi vähem võrreldes 2024. aastaga, kuid karude asurkond on jätkuvas kasvutrendis ning väga heas seisundis, kuna isendite arvuks hinnati eelmisel aastal juba vähemalt 1100 pruunkaru. Samuti on pesakonna keskmine suurus olnud viimastel aastatel tõusutrendis ning kasvanud keskmiselt 2,85 karupojani.
Jahipidamise jätkamist peetakse kava kohaselt oluliseks liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste vähendamiseks. Korraldusega lubatav küttimine on piiratud konkreetse kahjustuspiirkonna, kindla ajavahemiku ning piiratud isendite arvuga ning on suunatud üksnes oluliste kahjustuste ja inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimisele. Seega on karu asurkond väga heas seisus ning küttimise lubamine kahjustusi põhjustavate isendite tabamise eesmärgil ei sea seda ohtu. Seetõttu moodustab korralduse alusel lubatav küttimine üksnes marginaalse osa Eesti karupopulatsioonist ega mõjuta selle üldist arengut ega soodsat seisundit.
Väljavõte Keskkonnaameti korraldusest“ Pruunkaru küttimise lubamine uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks.“
Lisateave Marko Vinni/ EJS nõunik tel 522 5905
EJS
