Daugava jõe kaldal, ajalooliste lossivaremete kõrval kohtusid tänavu Läti jahimehed, et pidada traditsioonilist kokkutulekut, kus põimusid rahvusajalugu, jahikultuur, sportlikud mõõduvõtud ja kogukondlik koosolemise rõõm. Ka Eesti Jahimeeste Seltsi delegatsioon sai sellest osa.
Koknese paikneb Vidzemes Daugava jõe ääres, umbes 100 km kagusel Riiast ning on lätlastele tähtis kulutuuriajalooline koht. Kokkutulek viidi läbi Daugava jõe ja lossivaremete juures.
Üks kõige tuntumaid lugusid on vapratest latgalitest, kes kaitsesid Koknese linnust ristisõdijate vastu. Legendi järgi, kui vaenlane oli juba peaaegu võitnud, valisid kaitsjad vabaduse vangistuse asemel ning mõned hüppasid koos hobustega kõrgest kaldast jõkke, et mitte alla anda. Seepärast peetakse seda paika julguse ja vabaduse sümboliks. See teema läbis ka kogu kokkutuleku programmi, eriti avamist.
Münchhausen
Festivali nimi viitab parun Münchhausenile (saksa k Baron von Münchhausen, läti k Minhauzens), kellest on saanud jahimeeste seas sümboolne tegelane. Põhjuseid selleks on mitu: Münchhausen oli kirglik jahimees ning enamik tema kuulsatest lugudest räägib jahist, loomadest ja uskumatutest seiklustest.
Ta on samuti tuntud oma uskumatute ja humoorikate jahijuttude poolest, näiteks kuidas ta lendas kahurikuulil või tõmbas end hobusega soost välja. Seetõttu sümboliseerib ta jahimeeste traditsioonilist jahimehe juttu, mida räägitakse lõkke ääres pärast jahti.
Festivali motoks ongi: “Minhauzens nemelo un uzvar godīgi!” (eesti k “Münchhausen ei valeta ja võidab ausalt!”), mis on humoorikas viide tema kuulsatele liialdustele.
Läti jahimeeste jaoks on Minhauzens kujunenud lausa traditsiooni sümboliks. Festival toimub alates 1999. aastast ning ühendab võistlusi, jahikultuuri, koeri, kalapüüki, seminare ja meelelahutust.
Huvitav on ka see, et parun Münchhausenil on päris seos Lätiga. Ajalooline Hieronymus Karl Friedrich von Münchhausen teenis nooruses Vene armees ja elas mõnda aega Riias, kust ta alustas teekonda Venemaale. Samuti asub Riia lähedal Dunte mõisas Münchhauseni muuseum, sest seal elas ta koos oma abikaasa Jacobine von Dunteniga mitu aastat enne Saksamaale naasmist. Seetõttu on Münchhausen Lätis palju tuntum kui näiteks Eestis.
Kokkutulekul osales 67 jahiseltsi. Iga selts pani välja võistkonna, kuhu kuulus nii seltsi jahimehi, nende kaasasid ja lapsi. Võistkonna suurus oli 15 inimest.
Kokkutulek algas etendustega
Kokkutulek algas mitmetunnise etendusega, kus kõik jahiseltsid olid rivistunud etteantud kohtadele järjekorras ja suundusid lavale ennast tutvustama. Galeriist on näha, et see oli väga teatraalne, kust ei puudunud tants, laul, võitlused ega ka jahikoerad. Kesksed tegelased ikka parun Münchhausen oma abikaasa Jacobinega ja kangelaskuju Lāčplēsis Läti rahvuseeposest.
Lāčplēsis (eesti k karutapja või karumurdja) on lätlaste rahvuseepose kangelane, umbes samas rollis nagu Kalevipoeg eestlastele või Kalevala soomlastele. Tema nimi tähendab sõna-sõnalt “karu rebija” või “karumurdja”, sest legendi järgi tappis ta paljakäsi karu. Tema üleloomulik jõud peitus kõrvades ning ta võitles kodumaa eest võõraste vallutajate vastu.
Rahvuseepose lõpus heitleb ta Musta Rüütliga ja mõlemad langevad Daugava jõkke, kuid Lāčplēsise kohta usutakse, et ta pole lõplikult kadunud ning tuleb vajaduse korral Lätit taas kaitsma. Lätlaste jaoks on ta palju enamat kui kirjandustegelane, ta on rahvusliku vapruse ja vabaduse sümbol.
Kui lavapealt läbimarssimine oli läbi, toimus lühikene sõnavõttude seeria, kus tervitusi tõid nii Läti jahiseltsi kui ka kohaliku võimu esindajad. Õhtul esinesid veel kontserdiga Normunds Rutulis ja ansambel Zuši ning DJ Gatis.
Võistlustele pühendatud päev
Järgmine päev algas juba kell seitse kalapüügivõistlusega Daugaval. Kella kümnest algasid jahimeeste võistlused. Võisteldi erinevatel aladel, visati nugasid märklauale, lasti vibuga lendavat märki, lasti õhkrelvadest ja tehti palju muud.
Kogu päeva vältel toimus laadamüük, ehk meie mõistes kauba- ja toidu tänav. Samuti toimus Läti Jahikoerte Klubi näitus. Lastele viidi läbi võistlus Mini-Münchhausen, kus nad võistlesid näiteks kotijooksus ja muudel osavust nõudvatel aladel.
Metsast lauale
Lõuna paiku toimus laste üritus „Metsast lauale”. See oli EJS-i esindajatele eriti põnev ja seda jälgiti lõpuni.
See algas pikksilmade ja teiste vaatlusvahendite tutvustamisega, kus olid esindatud ka spetsiaalselt lastele toodetud pikksilmad. Edasi hakati koos nülgima värskelt kütitud sokku. Lastele oli tegevus ülipõnev ja nad said ka kaasa lüüa. Seejärel toimus looma tükeldamine ja liha ette vamistamine burgerite tegemiseks.
Lõppedes said kõik maitsta ülihäid soku burgereid ja saadi teadmisi, kuidas tuleb tegelikult toit meie lauale. Mitte supermarketist vaid näiteks metsast.
Seminarid ja meistrivõistlus
Peale lõunat toimusid harivad seminarid, kus õpetati muuhulgas ulukinahkade esmatöötlust ja muid jahimeestele olulisi teemasid.
Õhtupoole toimusid Läti punahirvede peibutamise meistrivõistlused ja õhtul enne kontserti ka autasustamine. Õhtul astusid lavale veel Sandis Ulpe ja ansambel “Miggla” ja DJ Gatis.
Eesti delegatsioon
Eesti Jahimeeste Seltsist osalesid Läti kolleegide kutsel tegevjuht Tõnis Korts ja jahindusnõunik Marko Vinni. Meeste sõnul tasus tutvumine kolleegide kokkutulekuga ja selle telgitagustega igati ära. Seda enam, et naabrite puhul kehtib alati põhimõte: kui naabrid kutsuvad, siis minnakse ja käiakse ära.
Saadi mitu uut ideed järgmise aasta kokkutuleku korraldamiseks, mis on arvuliselt 45 ja tuleb aegade võimsaim ja sisukam. Huvilised saavad endale juba kirja panna teise nädalavahetuse juulis! Koha teatame peagi.
Muidugi ei pääsenud lõunanaabridki vihmast, äikesest ja porist. Aga nii nagu ka Eestis, ei lasknud jahimeeste kogukond end sellest pisiasjast häirida. Nagu ikka, teema pole mitte ilmas, vaid ettevalmistuses ja varustuses.
