Taas on aeg anda ülevaade iga-aastasest ulukiseire analüüsist. Ülevaate tegi rahvuslooma ümarlaua liige Laura Kiiroja.
2025. aastal huntide arvukus veidi kasvas ning sügiseks oli kutsikatega hundikarju Eestis 33. Nendest 6 karja territoorium asus Eesti ja Läti piirialadel. Kõik karjad asusid mandril, saartel kutsikatega hundikarju ei esinenud (kuigi üksikuid hunte nähti nii Hiiumaal, Saaremaal kui Vormsil). Võrdluseks, et aasta varem oli kutsikatega hundikarju Eestis 31.
Hundi eeldatav üldarvukus oli 2025. aasta sügisel 300-350 isendit ning 2026. aasta kevadel ehk peale jahihooaega 130-150 isendit.
Hunt ei teinud tavapärasest suuremat kahju: murtud lammaste arv vähenes, samas murtud veiste arv suurenes. Pooled kõigist rünnakutest toimusid Pärnu- ja Viljandimaal (veiste puhul toimus valdav enamus rünnakuid Soomaa kandis, kus rahvuspargi luhtade hoolduseks veiseid kasvatatakse).
Hundid murdsid 2025. aastal 28 koera ehk 10 võrra vähem kui 2024. aastal.
Möödunud jahihooajal oli küttimissurve huntidele väga suur – kütiti 167 isendit. Kuna suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on eesmärgiks hoida hundi asurkond 20-30 pesakonna piires, siis loodeti küttimissurvega arvukust niivõrd palju vähendada, et huvigruppide ühiselt kokkulepitud piiridesse jõuda.
Ka liikluses hukkus 2025. aastal tavatult palju hunte – lausa 11 õnnetut isendit.
Tänavu sügiseks prognoositakse hundipesakondade arvu märgatavat langust.
Praegused murekohad
Riiklike ressursside kärpe tõttu ei saa koolitatud spetsialistid enam murdmiste puhul kohapeal hindamas ja tõendeid kogumas käia, vaid peavad baseeruma murtud loomade omaniku kirjeldustele. Selline olukord langetab kõvasti kahjustuste ekspertiiside kvaliteeti ning andmete usaldusväärsust, kuna hundi kaela võivad langeda mitmed juhtumid, mil süüdlaseks oli tegelikult mõni teine kiskja, kelle kahjusid riik ei kompenseeri (nt koer või šaakal). Selline olukord võib päädida ka ekslikult väljastatud hundijahi lubadega.
Lõputu kohtusaaga. 19. juunil 2026 tegi riigikohus otsuse, millega tunnistas Keskkonnaameti 2020. aasta hundi küttimist lubava korralduse õigusvastaseks, põhjenduseks Berni konventsiooniga vastuolu. Kuigi Eestis on hundi kaitsestaatus soodne, olla unustatud peale 1992. aastal Berni konventsiooniga liitumist hundi range kaitsestaatuse osas geograafilist erandit taotleda. Seega oli sisuliselt õigusvastane hundi küttimine kogu 1992-2024 perioodil.
2025. aastal leevendati Berni konventsioonis hundi kaitsestaatust ning Eesti küttimistavad on sellest ajast alates konventsiooniga kooskõlas. Samas tunnistas ka Tallinna halduskohus 26. juunil keskkonnaameti 2024. aasta hundi küttimist lubava käskkirja õigusvastaseks, tuues lisapõhjusena teadusliku ebakindluse hundi elujõulisuse suhtes.
See nüanss avas akna ka järgmise hundi küttimist lubava käskkirja vaidlustamiseks ehk lõputu kohtutee suure tõenäosusega jätkub.
Seirearuanne on leitav siit: keskkonnaportaal.ee
