18. juunil toimus EJS-i majas seminar, kus käsitleti hundi ja koera hübriidide teemat. Peaesineja oli Soome ekspert Kaj Granlund.
Seminari avasõnad ütles riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tarmo Tamm. Tamme sõnul on hunt Eesti looduse lahutamatu osa.
Tippkiskja
„Hunt on tippkiskja, kelle roll ökosüsteemis on väga oluline. Hundi olemasolu aitab hoida sõraliste arvukust tasakaalus, mõjutab loomade liikumist ja käitumist ning aitab kaasa looduslike protsesside toimimisele. Tugev ja elujõuline hundipopulatsioon on märk sellest, et meie ökosüsteem tervikuna toimib,“ ütles Tamm.
„Geneetiliselt puhas hunt on väärtus omaette. Ta on liik, mis on kujunenud tuhandete aastate jooksul ning kohastunud elama meie metsades ja maastikes. Kui hundipopulatsiooni satub ulatuslikult koera geene, hakkavad muutuma loomade pärilikud omadused, käitumine ja kohastumused. Pikemas perspektiivis võib see kahjustada hundi kui loodusliku liigi säilimist ning muuta keerulisemaks ka populatsiooni teadusliku hindamise ja majandamise,“ lisas Tamm.
Hübriidide küsimus on seetõttu nii looduskaitseline kui ka ühiskondlik väljakutse. „Meie eesmärk peab olema säilitada Eestis elujõuline, geneetiliselt puhas hundipopulatsioon ning samal ajal tagada, et hundi arvukus püsiks tasemel, mis on kooskõlas ökoloogilise tasakaalu, maaelu huvide ja inimeste turvatundega,“ sõnas Tamm.
Geneetilise puhtuse säilitamisest
Eksperdid arutasid Eesti hundipopulatsiooni geneetilise puhtuse säilitamise vajadust, hübriidide leviku ohtusid ning nende mõju looduskaitsele, jahindusele ja maaelule.
Seminaril rõhutati, et hundi ja koera ristandite ehk hübriidide levik võib ohustada hundi kui loodusliku liigi säilimist, muuta keerulisemaks populatsiooni teadusliku hindamise ning põhjustada muutusi hundi käitumises ja pärilikes omadustes.
Osalejad rõhutasid vajadust säilitada Eestis elujõuline ja geneetiliselt puhas hundi-populatsioon, et tagada liigi ökoloogiline roll ning vältida ühiskondlikke ja looduskaitselisi probleeme, mis võivad tekkida hübriidide levikuga.
Mõju looduskaitsele
Seminaril leiti, et hübriidide levik mõjutab negatiivselt karjakasvatust, jahindust ja maaelu, kuna suurenevad kahjud karjakasvatusele ning tekivad konfliktid inimese ja suurkiskja vahel.
Samas tõdeti, et hübriidide probleemi lahendamiseks on vaja teadmispõhiseid otsuseid, avalikku arutelu ning laiapõhjalist koostööd ekspertide ja ühiskonna vahel.
Hundi ja koera eristamise meetodid
Kaj Granlund selgitas, kuidas eristada hunti, koera ja nende hübriide välimuse, käitumise ning DNA-analüüside põhjal, tuues välja meetodite eelised ja piirangud.
Ta tõi välja, et hundi ja koera eristamisel kasutatakse peamiselt välimiku (karvastik, saba, kõrvad, silmad, küüned) ja käitumise tunnuseid, kuna DNA-testid ei pruugi alati anda täpset infot liigi kohta, vaid pigem perekondlikke suhteid.
Samas tõdes Granlund, et DNA-analüüse kasutatakse peamiselt indiviidide ja sugulussuhete määramiseks, kuid ainult DNA põhjal puhtatõulise hundi määramine võib olla ekslik ning populatsiooni tasandil võivad tulemused olla eksitavad.
Ta tõi välja värvi- ja morfoloogilised erinevused. Näiteks mustad küüned, saba otsa värvus, karvastiku muster ja silmade värv on olulised tunnused, mis aitavad eristada hunti koerast või hübriidist, ning nende muutused võivad viidata koera geenide mõjule hundipopulatsioonis.
Käitumusliku erinevuse puhul tõi ta näiteid, kuidas hundi ja koera liikumismuster, jäljed ning karja käitumine erinevad, ning rõhutas, et need tunnused on olulised praktilises looduses eristamisel.
DNA uuringute piirangud ja vajadus täpsemate analüüside järele
Granlund rääkis ka sellest, et populatsiooni DNA-uuringud võivad anda eksitavaid tulemusi ning ta rõhutas vajadusele detailseks uurimiseks, et tuvastada hübriidide olemasolu ja mõju.
Veel arutleti selle üle, et populatsiooni DNA-uuringud näitavad küll üldist pilti, kuid ei anna infot konkreetsete tunnuste kohta, mistõttu võib juhtuda, et hübriidid jäävad tuvastamata või loetakse ekslikult puhtaks hundiks.
Samas rõhutati, et täpsema info saamiseks tuleb uurida üksikuid geene, näiteks värvi- või morfoloogilisi geene. Samas nõuab see rohkem ressursse ja on töömahukas, kuid võimaldab tuvastada koera geenide mõju hundipopulatsioonile.
Granlund selgitas, et mitokondriaalne DNA näitab ainult emaliini, mistõttu võib isaliini kaudu tulnud koera geen jääda tuvastamata, ning enamasti kasutatakse tuuma DNA-d põhjalikumaks analüüsiks.
Seega võib Granlundi sõnul DNA-uuringute tulemusi mõjutada kitsas ekspertide ring, mis võib viia tulemuste võltsimise või kallutatud tõlgendamiseni, mistõttu on oluline laiapõhjaline ja läbipaistev uurimistöö.
Hundi populatsiooni majandamine ja looduse tasakaal
Tarmo Tamm ja teised osalejad rõhutasid vajadust hundipopulatsiooni teaduspõhise majandamise järele, et säilitada looduse tasakaal ning vältida põllumajandus- ja ökosüsteemide kahjustusi.
Arutati ka selle üle, et hundipopulatsiooni arvukust tuleb pidevalt reguleerida, et vältida liigset kasvu, mis põhjustab kahjusid karjakasvatusele ja muudab looduse tasakaalu ebastabiilseks. Samas tõdeti, et Eestis puudub hetkel tõhus jahimajandus ning hundipopulatsiooni reguleerimine toimub isevoolu teed, mis võib viia ulukipopulatsioonide ja maaelu probleemideni.
Veel toodi välja, et suurkiskjate teemadel otsustavad sageli linnaelanikud, kellel puudub kokkupuude maaelu ja karjakasvatusega, mistõttu maaelu huvid jäävad tahaplaanile.
Soovitused hundipopulatsiooni kaitseks ja hübriidide tõrjeks
Seminari lõpus tehti ettepanekuid, kuidas kaitsta puhtatõulist hundi populatsiooni, sealhulgas hübriidide eemaldamine loodusest ning seadusandluse muutmine vastavusse loodusseadustega.
Üks osaleja soovitas, et kõik hundid, kelle välimus või käitumine ei vasta hundile, tuleks loodusest eemaldada, et vältida koera geenide levikut hundipopulatsioonis. Küll aga rõhutati vajadust viia riigi seadused vastavusse loodusseadustega, et võimaldada tõhusat hundipopulatsiooni majandamist ja kaitset.
Samas saadi aru sellest, et puhta hundi populatsiooni säilitamiseks on vaja ühiskondlikku toetust, ekspertide koostööd ning seadusandlikke algatusi, nagu Soomes on juba eelmise aasta lõpus tehtud.
Ekspert soovitas, et kõik otsused hundipopulatsiooni kohta peavad põhinema teaduslikel andmetel ning olema avalikult arutatud, et vältida kitsaste huvigruppide mõju.
Seminari on võimalik järele kuulata/vaadata. Osalejatele saadetakse salvestus meilile.
