Norra veterinaarinstituut tuvastas linnugripi üheaastasel isasel jääkarul ja täiskasvanud morsal Raudfjordis, Põhja-Spitsbergenis. See on esimene kord, kui viirus on avastatud jääkarul Norras ja Euroopas.
Tuvastatud kõrge patogeensusega linnugripi viirus (HPAI) kuulub alatüüpi H5N5, mida on Svalbardil varemgi leitud: metslindudel 2022. aastal, morsal 2023. aastal ja polaarrebastel 2025. aastal. Praegune avastus on aga esimene jääkarul nii Norras kui ka kogu Euroopas, kirjutab veterinaarinsituut oma kodulehel.
Linnugripiviirust on Norras varem leitud ka teistel röövimetajatel, näiteks punarebastel, saarmastel ja ilvestel, kes on nakatunud metslindude kaudu.
Proovid ja tulemused
Mai keskel teatas Norra psolaarinstituut veterinaarinstituudile surnud jääkaru ja surnud morsa leidmisest Svalbardi Raudfjordis. Loomi märkasid esimesena giidid.
Piirkonnas nähti ka kahte jääkaru, kellel esines tagajalgade lonkamist. See võib olla neuroloogiline sümptom, mida on varem täheldatud marutaudi põdevatel jääkarudel ning kõrge patogeensusega linnugrippi nakatunud kiskjatel.
„See tekitas meil kahtluse tõsise nakkushaiguse suhtes ning kaks veterinaarinstituudi töötajat sõitsid Svalbardile, et aidata ametkonda surnud loomadelt proovide võtmisel. Helikopteri abil leiti korjused kiiresti ning saime vajalikud proovid võtta. Õhust me rohkem haigeid jääkarusid ei täheldanud,“ rääkis veterinaar ja metsloomade tervise valdkonna juht Knut Madslien.
Proovid saadeti veterinaarinstituuti, kus neid uuriti linnugripi- ja marutaudiviiruse suhtes. Nii jääkarult kui ka morsalt võetud proovidest leiti kõrge patogeensusega linnugripiviirus (HPAI). Marutaudiviirust ei tuvastatud.
Viirus levib põhjapiirkondades
„Need leiud on osa laiemast arengust, kus kõrge patogeensusega linnugripiviirust avastatakse Euroopas üha sagedamini imetajatel. Samal ajal on viirus viimastel aastatel levinud uutesse piirkondadesse, sealhulgas Arktikasse, kus sellel võivad olla tagajärjed haavatavatele populatsioonidele ja ökosüsteemidele,“ selgitas veterinaarinstituudi linnugripi koordinaator Ragnhild Tønnessen.
„Olukorda on oluline jälgida, et mõista haiguse arengut ja hinnata riske,“ lisas Madslien.
Kasvav nakkussurve imetajatele
Enamik linnugripiviirusi on kohastunud levima lindude vahel. Siiski võivad imetajad mõnikord nakatuda otsese kontakti kaudu nakatunud lindude või teiste nakatunud imetajatega, olgu need elus või surnud.
Veterinaarinstituut teeb viiruse kohta täiendavaid uuringuid, et selgitada välja, kas sellel on märke erilisest kohastumisest imetajatele.
Esimene avastus jääkarul Euroopas
Teistel kiskjatel, näiteks punarebastel ja ilvestel, võib linnugripp põhjustada ajukahjustuse tunnuseid, mis sarnanevad marutaudile. Levinud neuroloogilised sümptomid on ringikõndimine, pea viltu hoidmine, halvatused ja vähenenud kartus inimeste ees.
Teaduskirjanduses on linnugrippi jääkarul varem kirjeldatud vaid üks kord – noorel isasel jääkarul, kes leiti surnuna Alaskal 2023. aasta augustis. Praegu ei ole teada, kuidas viirus mõjutab üksikuid jääkarusid või kogu jääkarupopulatsiooni.
Allikas: vetinst.no
