8. mail avati pidulikult Ida Virumaal, Toila- Oru pargis kauni ürgoru kaldal jahimeeste pink.
Pingi rajamise idee autori ja EJS-i jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul võttis seltsi juhatus juba mõnda aega tagasi südameasjaks jäädvustada meie kokkutulekute väärikas traditsioon.
„Selleks rajasime Ida-Virumaale, Toila Oru parki, erilise puidust skulptuuri ja pingi ning just selle me pidulikult koos sõprade ja toetajatega avasime.“ ütles Vinni. „Tunnustatud skulptori Karl Purga valitud kunstiteos “Jahi algus” toob kokku looduse, inimese ja jahikultuuri. Tegemist on ainulaadse käsitööna valminud pingiga, mis võtab skulptuurivormis kokku meie traditsiooni ja loo,“ lisas Vinni.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul toimus esimene jahimeeste kokkutulek 1968. aastal, aasta pärast EJS-i asutamist. „Kokkutulekuid on senini korraldatud praktiliselt samas formaadis ja ettevõtmine tugineb kolmele sambale: kvaliteetne puhkus, koolitused ja erialalised ja sportlikud mõõduvõtmised,“ ütles Korts.
„Viimastel aastatel on jahimeeste kokkutulek saanud muuhulgas ka peretraditsiooniks, kus osaleb üle 1000 lapse ja noore.“ lisas ta.
Sellel aastal toimuv kokkutulek on arvult juba 44 ja see korraldatakse koos Kaitseliiduga Järvamaal.
Mälestusmärgi – tammised pingid ja jahimehe skulptuuri avamisele kogunesid iidsete mändide alla kargel päikeselisel ennelõunal jahimehed lähedalt ja kaugemalt, kutsustud külalised, jahimees Brüsselist, EJS väljasõiduistungil juhatus.
Pingi avasid EJS president Margus Puust ja idee autor Marko Vinni. Katte skulptuurilt eemaldati selleks sündmuseks kirjutatud jahisignaali “Jahi mõte” (pühendatutud jahimeeste 1968. aasta kokkutulekule) saatel. Jahisignaali autor on Arne Põder ja maailma esiettekande kandsid ette Andres Peetson ja Hanno Riismaa.
Sündmust tulid austama ja kõnega märkima Jõhvi vallavanem Vallo Reimaa ja endine Toila vallavanem Eve East.
Sõna tervituseks ütles “kohalik” mees Euroopast Riho Terras. Maaomanike sõnumi edastas Andres Olesk.
Skulptuuri sünnist ideest teostuseni rääkis autor Karl Purga, kelle inspiratsiooni allikaks oli olnud jahimehest vanaisa.
Pingi mõttest tegelikkuseks saamiseni rääkis Marko Vinni oma kõnes:
Tegu on mõtte mõõt!
Enamus mõtteid ei saa teoks. Sest mõttel pole piisavalt tiibades tuult, mõttel pole toetavat tuge, mõte ei kõneta või mõtet ei soovita ellu äratada. Sest vahel on mõte lihtsalt mõte. Vahel on mõttel vaja elluviijat, et mõte saaks teoks ja vahel on vaja, et neid elluviijaid, panuse andjaid oleks palju.
Õnneks see mõte sai teoks ja hea on, et sai. Sest see mõte vääris teoks saamist, sest see tegu on pühendatud eilsetele, tänastele ja homsetele jahimeestele, jahinduse traditsioonide kandjatele. See mõte ei jäänud lihtsalt mõtteks, sellel oli kaasas kandjaid, ellu viijaid, palju toetajaid ja panustajaid.
See mõte sündis, siit mõned sajad meetrid asuvas Toila sadama alal. Kaks meest arutasid ja muljetasid, meenutasid möödunuid aegu ja neil tekkis küsimus, kus asus siin pargis see koht, kus peeti I EJS jahimeeste kokkutulek. Ja mis oleks, kui …. Mõtles neist üks. Mõttele oli vaja leida keegi, kes selle mõtte teoks teeks. Ja nii leidis see mõte tee minuni, kes sellest mõttest enam lahti ei osanud lasta, sest see tundus väärivat teoks saamist. Ja nii ma siis mõttega rändasin ja kandsin seda mõtet aina edasi ja edasi ja see mõte rändas mööda paljusid teisi ja aina kasvas ja kasvas, sirutas oma tiivad, kuni mõte valati teoks ja ongi meie kõigi silme all saanud teokas.
Loodan, et kõik kes selle pingi peal jalgu puhkavad, saavad siit palju inspiratsiooni, saavad lennukaid mõtteid – millest paljud head mõtted ka ellu viia. Peatuvad korraks, et oma mõtteid korrastada ja saavad siit jõudu. Mõtlevad korraks looduse ja selle olemuse üle. Mõtlevad ja saavad aru, et me oleme osa loodusest, nii nagu puu ja puit on looduse osa, on seda ka inimene.
Lõpetuseks soovin kõigile palju suuri ja uhkeid mõtteid ja, et teil oleks julgust neid ellu viia! Tänan!
Kohalike jahimeeste tervituse edastas Ida-Viru Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees Veiko Rosi.
Piduliku sündmusele lisas veel sära 2025 aasta teo tunnustuse üle andmine. Tunnustuse vääriliseks sai Päite loomapargi juht Ksenia Klotškova orvuks jäänud põdravasikate üles kasvatamise ja hoidmise eest. Seda märgiti kui head koostööd jahimeeste ja loomapargi vahel.
Avamistseremooniat aitas läbi viia Urmas Salmu, sarvemängijad Andres Peetson ja Hanno Riismaa.
Kustkohast on pärit pingi rajamise idee?
Algse tõuke pingi valmimisse sai jutuajamine kahe inimese vahel. EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu ja tänase Ida-Viru jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Veiko Rosi omavahelisest vestlusest.
Nimelt toimus 2024. aasta juulikuus Ida-Virumaal Jahi- ja looduslaager noortele ja siis kaks meest arutasid, et kus täpsemalt see I jahimeeste kokkutulek siin Toila-Oru pargis toimus. Mingil hetkel Veiko Rosi rääkis sellest Marko Vinnile ja küsis, kas ma tean ning siis pakkus välja, et järsku peaks selle koha pingiga ära markeerima. Marko Vinnile see idee meeldis, ta haaras sellest kinni. Erinevate skulptoritega suheldes ja arutelude käigus sai selgeks, et just natuke suurejoonelisemat pinki oleks ka jahimeeste auks vaja püstitada. Takistuseks sai raha, EJS juhatuse liikmena tõi Vinni teema juhatusse. Idee leidis ka juhatuses heakskiidu.
Korraldati hange. Seitsme pakkumuse hulgast valis juhatuse enamushäältega võidutööks skulptor Karl Purga skulptuuri „Jahi algus“. Nüüd siis oli vaja leida raha, valitud võidutöö hind oli 18 000 €. Otsustati, et selleks viiakse läbi annetus jahimeeste seas.
Põhimõtteliselt ühel ja samal ajal valmis pink ja täitus vajalik annetuste summa. Pingid ja skulptuur valmisid täielikult jahimeeste annetuste toel. See on teadaolevalt esimene ja seni ainus jahimeestele pühendatud mälestusmärk ja kohalolnud pillimeeste ütlusel ka esimene pillimeestele. Pingile on oma annetuse teinud 82 juriidilist ja füüsilist isikut, kõigi annetajate nimed talletati plaadile, mis paigaldati pingile.
Aitäh kõigile annetajatele suure panuse eest pingi valmimisse!
Suur tänu jahiseltsidele: Kiili Jahiselts, Põltsamaa Jahiselts, Hiiumaa Jahimeeste Selts, Ida-Viru Jahimeeste Selts, Permisküla Jahiselts, Diana Jahiselts, Valgu Jahimeeste Selts, Saarte Jahimeeste Selts, Läänemaa Jahindusklubi, Jahiselts Ott, Põlva Jahiselts, Rakvere Jahindusklubi, Tahkuna jahiseltskond, Tartu Jahindusklubi, Jahiühistu Pistrik, Tamsalu Jahiselts, Tahkuna Jahiselts ja Võrumaa Jahimeeste Selts.
Täname annetajaid: Riho Terras, Kalev Leemet, Jüri Valdma, Aivo Põim, Urmas Kaio, Väino Kivirüüt, Lauri Jalonen, Margus Metsma, Raivo Aeg, Alvar Kaadu, Alar Kaadu, Urmas Rammul, Tarmo Lehiste, Madis Soodla, Hillar Koppa, Jaanus Knude, Neeme Jõgi, Toomas Marrandi, Rain Benrot, Margo Klaasmägi, Kalev Niitlaan, Anne Vasarik, Jaanus Saaliste, Jaan Ärmus, Ingo Ingver, Jaak Hinrikus, Aksel Tõugjas, Kristo Kraav, Tiit Rammul, Eviss OÜ (Veiko Rosi), Priit Jõesaar, Katusemaailm AS, Andrus Seeme, Andres Palumaa, Toomas Kõuhkna, Mihhail Kaev, Margus Puust, Risto Sirila, Tõnu Moorast, Kaisi Kullamaa, Artur Tõnisson, Lauri Saks, Arvi Luuk, Andres Kaev, Rita Kaadu, Marek Metslaid, Karin Kiisk, Martin Leppik, Kulno Rehkalt.
Jahimeeste kokkutulekud läbi ajaloo
„Tühi jahipaun ole kunagi päris tühi. Meeldejäävad kogemused ja toredasti veedetud aeg on samuti väärtuslik saak“
VSÜ Kalevi vabariiklikud kokkutulekud
- I kokkutulek 1962 Tartus ja Mäksal (oli esmakordne sellelaadne üritus kogu Nõukogude Liidus) esimesel kokkutulekul oli 3500 külastajat.
- II kokkutulek 1963 Tallinnas Pirita pargis
- III kokkutulek 1964 Toila-Orus (organiseeris Põlevkivibasseini Jahindusklubi)
- IV kokkutulek 1965 Viljandi Köstrimäel
- V kokkutulek 1966 Pärnus (see jäi VSÜ Kalevi jahiklubi arvestuses viimaseks kokkutulekuks) esimest korda osalesid sellel kokkutulek ka naabrid üle lahe, Soome Jahi-ja kalastuse seltsi juhtivad töötajad.
Eesti NSV Jahimeeste Seltsi kokkutulekud
I kokkutulek 1968 Toila-Oru (Kokkutulek toimus 26-28.07 ja kokkutulekust võttis osa 600 jahimeest ja 3000 külalist). Algselt oli ENSV jahimeeste seltsi presiidiumil otsustatud, et I jahimeeste kokkutulek toimub Viljandis, aga 5.04 otsustati ümber, et I kokkutulek toimub Toila-Orus. Esimest korda kasutati sellel kokkutuleku elektrifitseeritud rada ja liikuvatele kujudele lasti esmakordselt nii paremalt kui vasakult. Raja ehitajaks olid Toila jahimehed.
- II kokkutulek 1970 Võrus, Kubijal
- III kokkutulek 1972 Jõgeval, Siimustis
- IV kokkutulek 1974 Haapsalus, Kirimäel
- V 1976 Kundas, Lammasmäel
- 1978 Tartu Elva
- 1981 Valga Rulli
- 1983 Harju Paunküla
- 1985 Pärnu Võiste
- 1987 Põlva Intsikurmu
- 1989 Rapla Paeküla
- 1991 Paide Simisalu
- 1993 Saaremaa Sõrve-Pagila
- 1994 Viljandimaa Ulge
- 1995 Harjumaa Niitvälja
- 1996 Hiiumaa Õngu
- 1997 Ida-Virumaa Kauksi
- 1998 Võrumaa Järvere
- 1999 Jõgevamaa Voore
- 2000 Lääne-Virumaa Lammasmäe
- 2001 Läänemaa Vormsi
- 2002 Pärnumaa Varemurru (korraldaja RMK)
- 2003 Tartumaa Võrtsjärve (Punajärve)
- 2004 Valgamaa Soontaga
- 2005 Pärnumaa Lemmeranna
- 2006 Põlvamaa Hurmioru
- 2007 Harjumaa Paunküla
- 2008 Järvamaa Kihli
- 2009 Raplamaa Kaiu
- 2010 Saaremaa Karujärve
- 2011 Viljandimaa Võrtsjärv (Valma)
- 2012 Jõgevamaa Voore
- 2013 Raplamaa Toosikannu
- 2014 Raplamaa Toosikannu
- 2015 Lääne-Virumaa Lammasmäe
- 2016 Võrumaal Võhandus
- 2017 Raplamaa Toosikannu
- 2018 Pärnumaa Pärlselja
- 2019 Läänemaa Kiltsi
- 2022 Raplamaa Toosikannu
- 2023 Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme
- 2024 Lääne-Virumaa Rutja
- 2025 Jõgevamaa Põltsamaa Kamari järv
