Foto: erakogu

Eestis on pruunkaru arvukus viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning hinnanguliselt elab meie metsades juba ligi 1400 isendit. Kuigi tegemist on üldiselt inimesi vältiva loomaga, hoiatab Eesti Jahimeeste Selts, et sagenenud kohtumised tähendavad ka suuremat riski ohtlikeks olukordadeks.

Pruunkaru on Eesti suurim kiskjaline ning võib ohu korral reageerida kiiresti ja ettearvamatult. Samas on rünnakud harvad ja enamasti seotud olukordadega, kus loom tunneb end ohustatuna, näiteks inimestes satub poegade või saagi lähedusse.

Enamik rünnakuid on hoiatused

Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul ei tähenda karu püsti tõusmine automaatselt rünnakut. „Sageli püüab karu lihtsalt olukorda hinnata ja tõuseb püsti, et paremini ümbrust näha. Ka niinimetatud valerünnakud, kus karu sööstab inimese poole, kuid peatub, on pigem hoiatuseks,“ selgitas ta.

Probleem tekib siis, kui inimene reageerib valesti. „Näiteks jooksmine võib vallandada karu jälitusinstinkti ning muuta olukorra ohtlikumaks,“ lisas Vinni.

Jää rahulikuks

Vinni sõnul tuleb karuga kohtudes eelkõige jääda rahulikuks ja hakata aeglaselt eemalduma. „Äkilised liigutused, karjumine või silmside võivad looma häirida,“ tõdes Vinni.

„Üldiselt ei ole karu eesmärk inimest rünnata, vaid ohtlikust olukorrast taanduda,“ ütles Vinni.

Mida teha, kui karu ründab?

Kui halvim stsenaarium siiski realiseerub ja karu läheb füüsilisse kontakti, soovitame järgmist:

  • ära jookse – karu on inimesest kordades kiirem,
  • heida pikali kõhuli ja kaitse kätega pead ning kaela,
  • püsi võimalikult liikumatuna,
  • ära hakka vastu, kui tegemist on kaitserünnakuga.

Rünnak lõpeb enamasti siis, kui karu tunneb, et oht on möödas.

Kohtumisi tuleb rohkem

Jahindusnõunik rõhutab, et kuigi paanikaks põhjust ei ole, tähendab karude arvukuse kasv paratamatult sagedasemaid kokkupuuteid inimestega.

Seetõttu on kõige olulisem teadlikkus, ehk inimesed teaks, kuidas looduses käituda, kuidas karu vältida ning mida teha kriitilises olukorras. Meeles tasub pidada seda, et karu ei otsi konflikti, kuid inimene peab teadma, kuidas seda vältida.