Juhatuse korraline koosolek aprillis toimus 9. aprillil Tallinnas ja veebi vahendusel. Koosolekut juhtis president Margus Puust ja selles osales 22 juhatuse liiget.
Kõigepealt õnnitleti sünnipäevalapsi Ats Nõlvakut, Rein Rosenbergi ja Riho Terrast. Seejärel kinnitati päevakord.
Kohtumisest keskkonnaametiga
Esimese teemana anti ülevaadet kohtumistest Keskkonnaametiga. Sellest rääkisid Margus Puust ja Endrik Raun.
Toimunud on kaks kohtumist Keskkonnaametiga 30. ja 31. märtsil. Kokkusaamistel tutvustas Keskkonnaamet oma uut töökorraldust. Samuti arutati edasist koostööd.
Kõne all olid EJS-i poolt õiguskantslerile saadetud kiri ja Keskkonnaametile saadetud kiri seoses suurkiskjate koostöökogu töökorraldusega.
Ajakirja digiversiooni loomine
Edasi arutati ajakirja Eesti Jahimees digiversiooni loomist ja kojukannet. Juhatuse liige Endrik Raun ja ajakirja peatoimetaja Jaanus Vaiksoo selgitasid, mida on arutatud ajakirja arenduskoosolekutel ja kuhu on jõutud.
Tutvustati kahte murekohta. Kuidas teha ajakiri paremaks ja kuidas kasutada digivarianti. Ajakirja paberversiooni tootmine on pidevalt kallinenud. Eriti kallis on ajakirja koju toimetamine. Seoses sellega otsitakse kokkuhoiu kohti. Küsimus ei ole paberiversiooni kaotamises. Selliselt pole teemat püstitatud. Pigem otsitakse võimalusi, et kui keegi soovib näiteks saada ainult digiversiooni, siis peaks olema võimalik seda korraldada. Loomulikult tehakse enne otsustamist korralikud arvutused. Juhatuse arvates võiks teema olla arutlusel ka volikogul, et seda volinikele tutvustada.
Pöördumiste läbivaatamine
Edasi toimus Muhu jahiseltsi pöördumise läbivaatamine. Selle teema avas Ive Kuningas. Muhu Jahiselts saatis kirja EJS-ile seoses Toomas Kuuse poolt MTÜ Muhu jahiseltsi vastu algatatud kohtuasjadega.
Muhu jahiselts on kohtuasja sisuliselt võitnud ehk kohus kas lõpetas hagide menetluse või võttis hageja hagi tagasi. Kohus küsis jahiseltsilt menetluse käigus arvamusi. Jahiselts kasutas advokaadibürood, mis tegi tööd ja saavutas seisu, kus Muhu jahiselts ei jäänud üheski episoodis süüdi.
Üldiselt peaks vastavalt seadusele kandma menetluskulud kaebaja kui kaebus võetakse tagasi või kohus lõpetab menetluse. Kahjuks on osad kohtud jõudnud arvamusele, et haldusorgani menetluskulusid kaebaja kandma ei pea kuna haldusorgan omab ise võimekust juriidiliselt haritud töötajate näol ennast esindada. See on ka mõistetav kohalike omavalitsuste ja riigiametite puhul, aga seda ei saa meie arvates laiendada MTÜ-dele, kes teevad haldusorganiga sõlmitud lepingu alusel toiminguid (nii nagu see on jahimaade kasutajate puhul). Esimese astme kohus mõistis kohtukulud välja kaebajalt. Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtuotsuse. Seega on ainus võimalus minna riigikohtusse ja üritada seal muuta kohtute praktikat seaduse tõlgendamisel. See ei ole aga enam ainult Muhu jahiseltsi puudutav vaidlus, vaid kohtupretsedendi loomine kogu jahindusele ja mittetulundussektorile.
Muhu jahiseltsi palve oli saada tuge EJS-ilt. Sooviti EJS-i arvamust kohtule. Sellise arvamuse ka EJS koostas ja koostöös õigusabiga esitatakse see kohtule.
Samuti oli kõne all vajadusel rahaline tugi juriidilise abi tagamisel. Ka siin otsustas juhatus, et liiget toetatakse, kuna see on selline vaidlus, mille tulemus võib mõjutada kogu organisatsiooni.
Veel toimus Kose valla pöördumise läbivaatamine. Kose vald on pöördunud avaldusega kasutada kriisiolukordades EJS-i jahisagedust. Eelnevalt on selle loa saanud Anija vallavalitsus. Toimus arutelu ja selle tulemusena otsustati, et avaldust toetatakse ja luba anti.
Droonide kasutamisest
Järgnevalt arutati droonide kasutamise korda jahipidamisel. Arutelu avas tegevjuht Tõnis Korts.
Eelnevalt on juhatuses kahel korral arutatud droonide kasutamist jahipidamisel. Tegevjuhi sõnul on FACE´i kaudu tehtud küsitlus teiste liikmesriikide droonikasutuse kohta. See on eelnevalt esitletud juhatusele ettekandena.
Samuti on liikmesorganisatsioonid pöördunud meie poole ettepanekuga koostada vastav kord. Nüüd on kord tehtud, ekspertide poolt läbivaadatud ja parandused lisatud.
Juhatus arutas ja kinnitas korra ning see tehakse kättesaadavaks kodulehel.
Tunnustusavalduste läbivaatamine
Edasi toimus laekunud tunnustusavalduste läbivaatamine. Juhatus annetas Metsise Tõnis Hiielaiule, Jaanus Põldmaale, Karel Rüütlile ja Raivo Aegile.
Ilvesed annetati Rein Veskimägile, Urmas Roodenile, Toivo Lõhmusele, Jalmar Rauale ja Riho Kaustile.
Kopramärgid said Rein Laasmaa, Jüri Ringe, Mart Rahuoja, Martin Lehtla, Enno Feldveber, Tõnus Lepik, Alari Päären, Uno Pärnaste, Mikk Lindre, Martin Metsaäär, Taavi Tamm, Sergei Andronov, Martin Ojang, Rivo Aruksaar, Vello Kirsimäe, Imre Bötker, Rutmar Nurm, Aadu Käärmann, Imre Jalakas, Olev Pääsuke, Voldemar Hamelberg, Väino Toomsar, Künno Kalk, Toivo Tulvik, Voldemar Tõuts, Anatoli Marin, Ilmar Kais, Janno Simm ja Kaljo Veltbach.
Aasta teo osas oli esitatud üks kandidaat. Päite loomapark ja Ksenia Klotskova. Aasta teoks kuulutati neljale orvuks jäänud põdravasikale kodu pakkumine ja nende üleskasvatamine.
Eelarve ülevaatamine
Eelarved 2025 täitmine ja 2026 projekt. Priit Vahtramäe ja Tõnis Korts tutvustasid 2025. aasta eelarve täitmist ja 2026. aasta eelarvet.
Toimus ka aastaaruanne 2025 läbivaatamine. Aastaaruanne on saadetud audiitorile läbivaatamiseks.
Aumärkide tellimine
Edasi vaadati EJS-i aumärkide edasist tellimist. Teema avas tegevjuht. Seoses olukorraga maailmaturul on väärismetallide hinnad turbulentsed. Meie tellitavad vapimärk ja teenetemärgid on hõbedast.
Juhatuse liikmed vaatasid teema üle ja arutasid kas peaksime oma praktikas midagi muutma või mitte. Otsustati praktikat mitte muuta ja ka edaspidi valmistada märgid hõbedast.
Uuringute arengud
Järgnevalt vaadati üle arengud DNA uuringute osas. Teema avas Endrik Raun.
Raun rääkis hundi, pruunkaru, ilvese ja ka šaakali seirest ja selle tõhustamise võimalustest läbi DNA-analüüside integreerimise Eesti suurkiskjate seiresse.
Eesti suurkiskjate seireandmete objektiivsuse ja usaldusväärsuse osas on esinenud viimastel aastatel erinevaid arvamusi, sh on olnud teemaks geneetiliste meetodite kasutamine usaldusväärsemate arvukusandmete saamiseks.
Leiame, et erimeelsuste leevendamiseks ja lahenduste leidmiseks tuleks suurkiskjate seireandmete kogumise ja analüüsi protsessi sisulisemalt ning senisest suuremal määral kaasata asjakohaseid osapooli – teadlasi, jahimehi ja riigiasutusi.
Eesmärk on tagada suurkiskjate kohta võimalikult täpsed ja usaldusväärsed andmed, mille alusel on võimalik teha selgemaid ja teaduspõhisemaid otsuseid nende populatsioonide kaitseks ja ohjamiseks.
Geneetiliste meetodite kasutuselevõtt võiks olla üks vahend selleks, et tagada Eesti suurkiskjate asurkondade kohta teaduspõhine ja usaldusväärne andmestik. Põhjus on selles, et geneetilised meetodid võimaldavad hinnata olulisi populatsioone iseloomustavaid parameetreid, mis teiste metoodikatega ei ole kuigivõrd võimalikud.
Järgmine koosolek
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 7. mai ja kohaks Ida- Virumaa.
