Läti jahimehed tõdevad, et punahirvede arvukus on oluliselt langenud. Nende sõnul ulatub majanduslik juurdekasv umbes 25–35%-ni.
Läti jahindusorganisatsiooni LATMA selgitas Facebookis, et see tähendab, et kõigepealt tuleb “ära võtta” juurdekasv ja alles siis hakkab koguarv üldse vähenema.
„Just seetõttu ei lange populatsioon isegi suurte küttimismahtude juures kiiresti. See liigub inertsiga, ehk et langus algab järk-järgult ja jätkub ajas nihkega. Otsuste mõju ei avaldu kohe,“ selgitasid nad.
Ei ole lõpmatu ressurss
Selle aasta 16. märtsi seisuga on Lätis kütitud 29 704 punahirve. See on märkimisväärne maht, kuid samas ka vajalik, et üldse mõjutada populatsiooni üldist dünaamikat.
„Siin on oluline mõista, jahindus ei ole supermarket – sa ei saa lihtsalt minna ja võtta nii palju, kui vaja,“ selgitas LATMA oma Facebooki lehel.
Jahimehed tõdesid, et ka need ligi 30 000 punahirve tähendavad suurt tehtud tööd: aega, planeerimist, inimressursse ja reaalset tööd looduses.
35 000 punahirve
Läti jahimeeste memorandumi järgi on looduses elavate uluki populatsioonide majandamisel selge eesmärk: vähendada punahirvede arvukust järk-järgult umbes 35 000 loomani. See ei ole lühiajaline ülesanne, vaid mitme aasta järjepideva töö tulemus.
Samas täheldatakse, et populatsiooni vähenemine juba toimub. Kuid see nõuab aega, stabiilsust ja arusaamist protsessist, mitte ootust, et tulemus on kohe nähtav.
Jahimehed tõdevad aga, et on oluline mõista, et juba praegune ligi 30 000 looma küttimismaht on väga suur ning põhjustab juba praegu populatsiooni langust. “Arvestades jahimajanduse inertsust, jätkub see langus ka järgmistel hooaegadel, isegi kui küttimise intensiivsus stabiliseerub,” prognoosivad nad.
