27. veebruaril toimus Euroopa teadusinstanside poolt korraldatud seminar veebis, kus tutvustati ulukiliha puudutavaid teadustöid ning selle läbi võimalusi ja puuduseid turul.
Tarbimishoiakud Horvaatias
Zagrebi ülikooli teadur Marina Tomic Maksan tutvustas oma äsja kaitstud doktoritööd, mis uuris tarbijate käitumist sigade Aafrika katku ja ulukiliha hoiakute kontekstis. Tema uurimisobjektiks olid põhilised ulukid, keda tarvitatakse söögiks Horvaatias, nt punahirv, kabehirv, metssiga, jänes ja lisaks väikeulukid.
Tema uurimistööst selgus, et enamik ulukiliha tarbivad otse jahimehed ja nende lähikond. Lisaks on riigis üha olulisem toiduohutus ja selle tagamine, kuna riigist on leitud seakatku.
Veel tuli tema tööst välja see, et mida rohkem puututakse ulukilihaga kokku, seda parem on suhtumine jahipidamisse. Teadurid leidsid seega, et suhtumist parendaks ka see, kui toidusektor ja jahimehed teeks rohkem koostööd.
Põdraliha süüakse Soomes küll, aga hoiakud on erinevad
Helsingi ülikooli teadur Anne Matilainen tutvustas uuringut, kus rääkis põdraliha tarbimisest ning üleüldisest suhtumisest jahindusse ning ulukilihasse.
Teaduri sõnul on liha tarbimine stigmatiseeritud mitmel põhjusel. Näiteks just loomaõiguslaste lobitöö tõttu, aga ka seda mõjutab ka CO₂ jalajälg, mida jäetakse peamiselt just seakasvatuste tõttu.
Soomes kütitakse ligikaudu 58 000-64 000 põtra aastas. Süsteem põtru küttida on küll keerulisem kui Eestis, aga see on hästi juhitud riigi poolt.
Ülikoolis uuritigi lähemalt põdraliha – selle omadusi, kuidas see tarbijale mõjub, toiduallergiatest, toiduga seotud hobist jms. Uuringu käigus leiti, et 68,3% uuringus osalenutest on huvitatud põdraliha tarbimisest. 50,3% vastas, et kasutaksid seda toidus, kui neil oleks sellele ligipääs. Ainult 33,7% leidis, et neil on põdralihale ligipääs olemas.
Uuringu käigus joonistus välja kolm gruppi tarbijatest. Esimese grupi moodustasid need, kes olid enamasti jahipidamise suhtes positiivselt meelestatud ja nad olid sellest alast teadlikud või sellega kokku puutunud. Teine grupp oli väga skeptiline ja pigem jahipidamise vastu, küll aga olid huvitatud põdraliha tarbimisest. Kolmas grupp olid küll jahipidamise poolt, aga veidi skeptilised jahimeestes suhtes, kuna neil polnud kokkupuudet jahindusega.
Soomlased jõudsid uuringuga järelduseni, et turul on näha kindlasti kohta ulukilihale, eriti just põdraliha toodetele. Samas leiti, et suhtumine jahipidamisse on komplekssem kui alguses arvati. Seda soovitakse ülikoolis veel edasi uurida.
Itaallased eelistavad farmitooteid
Viimasena tegi metssealiha tarbimise uuringust ülevaate Itaalia Padova ülikooli teadur Daniel Vecchiato.
Itaalias uuriti mitme ülikooli teaduri poolt seda, mida eelistavad tarbijad – kas kütitud või farmis kasvatatud metssealiha ning kuidas on selles osas teadmised ja eelistused.
Teadurid täheldasid, et kuigi EL-is ei ole vajalik ulukiliha toodetel spetsifikatsiooni, et kas ulukiliha on toodetud farmis või see tuleb jahipidamise käigus saagina.
Uuringusse võeti kolme liiki ulukiliha tooteid: kütitud metssealiha, mis oli kohalik või siis lihatoode Itaaliast või Austriast. Hind varieerus 6 eurost tükk kui 9 euroni. Uuringu käigus kaasati 510 inimest üle Itaalia.
Nende uuringust selgus, et enamik osalejatest eelistas farmist tulnud liha mõnevõrra rohkem kui kütitud liha. Samuti oli eelistatud kohalik toodang ehk liha, mis tuli otse Itaaliast.
Lisaks uurisid teadlased, kui palju ollakse maksma sellise toote eest. Osalejate eelistatud hind kütitud salaami eest oli 5,60 eurot, samas kui farmitoote eest oldi nõus välja käima 6,42 eurot.
Teadlased jõudsid arusaamani, et mida rohkem teatakse jahipidamisest, seda rohkem tarbitakse ka ulukiliha. Veel leidsid teadlased, et tulevikus peaks oleks toodetel märgitud selle päritolu (farmis toodetud vs ulukiliha).
Järeldused
Seega tuli kõigi kolme teadustööst välja, et võtmetähtsusega on teema teadvustamine ning jahipidamise läbipaistvam tegutsemine ning sellealane harimine ühiskonna osas.
Positiivne oli see, et kui inimestel oleks rohkem ligipääsu ulukilihale, tarbiks nad seda rohkem ja selleläbi oleks ka jahinduses osas positiivsem kuvand.
