Igal aastal 3. märtsil pööratakse üle maailma tähelepanu elusloodusele, mis hoiab koos ökosüsteemid, toetab meie tervist ja toimetulekut ning rikastab kultuuri ja maastikke.
Ülemaailmne eluslooduse päev (World Wildlife Day) tuletab meelde, et liikide ja elupaikade säilimine ei ole „kellegi teise asi“, vaid meie kõigi ühine vastutus.
Kust see päev alguse sai?
Kuupäev 3. märts ei ole juhuslik: just sel päeval avati 1973. aastal Washingtonis allkirjastamiseks CITESi konventsioon (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora), mis aitab tagada, et rahvusvaheline kaubandus ei seaks ohustatud liikide püsimist ohtu.
Mõte tähistada 3. märtsil ülemaailmse eluslooduse päeva, sai ametliku hoo sisse 2013. aastal CITESi osalisriikide 16. konverentsi järel Bangkokis ning sama aasta detsembris otsustas ÜRO peaassamblee kuulutada 3. märtsi ülemaailmseks eluslooduse päevaks.
Esimest korda tähistati ülemaailmset eluslooduse päeva 3. märtsil 2014.
Mis on eluslooduse päeva eesmärk?
ÜRO sõnastab päeva põhituuma lihtsalt: tähistada ja teavitada ehk tõsta teadlikkust metsiku loomastiku ja taimestiku väärtusest, nende panusest inimeste heaolusse ning vajadusest hoida liike ja elupaiku.
Samuti rõhutatakse vajadust tõhustada võitlust eluslooduse kuritegevuse vastu (nt ebaseaduslik kaubandus).
Sellel aastal on päeva teemaks „Ravim- ja aromaatsed taimed: tervise, pärandi ja elatusallikate hoidmine“.
Teema haakub hästi ka Eesti oludega: ravimtaimed ja nende loodusest korjamine on osa meie pärandist, kuid vajab rohkem teadlikkust (liigikaitse, kasvukohtade hoid, mõõdukus).
Kuidas Eestis on eluslooduse päeva tähistatud?
Eestis on seda päeva tähistatud eelkõige teadlikkust tõstvate lugude, õppe- ja loodushariduslike tegevuste ning asutuste erinevate ettevõtmistega.
Näiteks on Keskkonnaagentuur kasutanud eluslooduse päeva, et rääkida liikide mitmekesisusest ja Eesti liikide seisundi hindamisest ning rõhutada, miks elurikkus on elu alus.
Taristu- ja ettevõtlusvaldkonnas on see päev olnud ajend rääkida inimese ja eluslooduse suhetest ning konfliktide ennetamisest (nt metsloomade liikumisteed).
Jahinduse ja looduskaitse seoseid on esile toodud ka jahimeeste panuse kaudu – näiteks elupaikade taastamine, liikide kaitse ning Eestis konkreetsete EJS-i algatuste toetamine, näiteks meie projekt „Ulukid teel“.
Missuguseid sündmuseid eluslooduse tutvustamiseks korraldatakse:
Keskkonnaportaalis on 3. märts märgitud tähtpäevana maailma eluslooduse päev.
Lisaks toimuvad märtsikuu jooksul mitmed loodustemaatilised sündmused.
Näiteks korraldab Tallinna loomaaed 21.02–22.03.2026 teemakuu „Lumevalge loomariik“, kus on loodushariduslikud ettekanded, mängulised tegevused ja ekspertide loengud (fookuses jääkarud, hülged jm).
RMK aga kutsub huvilisi loodusõhtule „Aasta lind 2026“. Matsalu külastuskeskuses toimub 9. märtsil loodusõhtu, kus räägitakse aasta linnu käekäigust, levikust ja arvukust mõjutavatest teguritest.
Kuidas saab iga jahimees ja loodusesõber eluslooduse hoidmisesse panustada?
- Hoia elupaiku: osale oma seltsi ja muudel looduse talgutel, märka ja teavita kahjustustest, panusta pärandkoosluste ja märgalade hoidu.
- Toeta teaduspõhist seiret: märgi JAHISesse vaatlusi (liigid, jäljed, kahjustused).
- Väldi häirimist tundlikul ajal: pesitsus- ja poegimisperioodil liigu teadlikult, hoia distantsi. Ära lase poegimisperioodil jahikoera metsas vabalt joosta.
- Tõsta teadlikkust: jaga praktilisi „mida teha / mida mitte teha“ soovitusi, eriti noortele. EJS-il on teema-aasta „Lastega loodusesse“. Kasuta kõiki võimalusi, et lapsi ja noori loodusega seotud tegevustesse kaasata ning neile looduses ja keskkonnas toimivaid seoseid ja protsesse tutvustada.
- Kui korjad ravimtaimi, tee seda mõõdukalt: tunne liike, väldi kaitsealuseid ja kasvukohtade tallamist, jäta loodusele taastumisruumi.
