19. veebruaril toimus kliimaministeeriumis kokkusaamine, kus arutati suurkiskjate seiremeetodeid ja võimalikku DNA proovide põhjal uuringute teostamist.
Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Endrik Raun selgitas sissejuhatuses, et jahimeestena tajume hetkel, et tänaseid ulukite seire- ja loendusandmeid ei peeta piisavateks ja usutavateks nende põhjal järelduste tegemisteks suurkiskjate ohjamiseks.
„Enne tänast kohtumist oleme eelnevalt kokku saanud Maaülikooli ja Tartu ülikooli esindajatega. Üheks võimalikuks lahenduseks oleme pakkunud valideerida ja populatsioonidele arvukuse hinnangu andmiseks kasutada DNA proove, nagu seda laialdaselt muu maailm teeb,“ selgitas Raun.
„Samas kuigi ka DNA proovide puhul on vea hinnang 10-15%, annaks see parema pildi, mille alusel saaks arvukuse hinnangud kokku leppida,“ lisas ta.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakasutuse asekantsler Anti Tooming kinnitas, et ministeeriumi tasandil on DNA uuringute läbiviimist mitmeid kordi arutatud. Ja seire teema on põhimõtteline ja strateegiline otsus, et suurkiskjate ohjamine ning majandamine oleks ühiskonnas läbipaistev ja kõikidele osapooltele arusaadav.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala rõhutas, et täiendav seiremetoodika kindlasti kõiki muresid ära ei lahenda. Mis aga ei tähenda, et läbiviidavad DNA analüüsid ei täiendaks seiremetoodikat ja KAUR kindlasti uuenduste vastu ei ole. DNA seiremetoodika abil saame usaldusväärsemad ja paremad andmeid, mis tagavad parameetrid.
Koosolekul lepiti kokku, et DNA-l põhinev seiremetoodika ja juhtimismudel kirjutatakse täpsemalt lahti, kaasates sellesse ka partnerid.
