Selle aasta teine juhatuse koosolek toimus 12. veebruaril Tallinnas EJS-i majas ja veebi vahendusel. Kokku osales selles 23 juhatuse liiget.
Koosoleku juhtis asepresident Toomas Kõuhkna. Koosolekul õnnitleti sünnipäevalapsi. Nendeks olid Priit Vahtramäe, Andres Onemar ja Kalle Palling. Seejärel kinnitati päevakord, kus oli kaheksa sisulist punkti.
LIFE projektist
Esimene teema oli LIFE SNaP projekti tutvustus. Selle kandis ette Tarvo Roose, projektijuht KIK-ist.
Tema sõnul on Eesti riigil plaanis läbi viia LIFE´i projekt, mis on suunatud looduslike elupaikade komplekside taastamisele ja nendevahelise sidususe parandamisele. Välja on toodud ka mõned liigid: must toonekurg, lendorav, Euroopa naarits, ebapärlikarp, tolmlejad, maas pesitsevad linnud: metsakanalased ja rannaniitude kahlajad.
Praegu on projektis ca 16 partnerit, sh EJS. Meie tegevuse põhiosa oleks kisklussurve vähendamine ja võõrliigi, kähriku, ohjamine ehk siis küttimine. Võimalik on meie osana ka loodushariduse teemad: selgitada miks peetakse jahti jms.
Roose tutvustas ka EJS-i võimaliku osa selles projektis ja selgitas, et projekti tegevusi viiakse läbi 10 aasta jooksul. Riik toetab selle projekti läbiviimist ja jahimeeste roll oleks küttida väikekiskjaid.
Esialgsest plaanist muuta Hiiumaa kährikkoeravabaks on loobutud.
Juhatuse liikmed esitasid küsimusi ja ettepanekuid. Andres Onemari sõnul tahaksid jahimehed kindlasti ka kommunikatsiooni kulurea peal raha näha, kuna see on vajalik tegevus. Jaak Volmeri sõnul peaks arvestama ka asjaolu, et esimesel perioodil tuleb teha ka kulutused lõksude tellimiseks. Esitati mitmeid muidki ettepanekuid.
Juhatuse liikmed võtsid info teadmiseks ja avaldasid lootust, et ettepanekud leiavad projektis kajastamist.
Noorjahimeeste initsiatiiv
Edasi said sõna EJS-i noored jahimehed. Marwin Virkus viis esindajana läbi tegevuse tutvustuse ja rääkis arenguplaanidest.
Eesti noored jahimehed on võtnud suuna luua Eestis noortele suunatud kogukond (seda esialgu) ja edaspidi võimalik organisatsioon, millega koondada kokku kõik Eestis tegutsevad noored ning pakkuda võimalust koos jahil käia, arutleda jahinduse teemadel ning koos õppida.
Soome näitel on sellise kogukonna loomine vajalik ning jätkusuutlik, et pakkuda noortele võimalust aega veeta omavanustega ning areneda jahinduse vallas, pakkudes ka näiteks välismaiseid jahireise (Soome küllakutsed ja Erasmus+ projektid) ning rahvusvaheliste kontaktide loomist.
Esialgu on plaan toimetada Eesti Jahimeeste Seltsi all ning koondada huvilised ühtekokku, aga kui pilootprojekt õnnestub, siis võib sellest kasvada välja ka eraldiseisev keha.
Juhatuse liikmed võtsid saadud info teadmiseks ja toetasid igati noorte tegevust EJS-i tiiva all.
Jahise arendustest
Seakatku kaaskirjast ja kiskjate küttimise arendustest Jahises kõneles projektijuht Karri Urban.
Karri tutvustas uusi arendusi, mis on testimisel olnud Tartu Jahindusklubis. Soov on jahimeestel olnud, et see läheks üle Eesti kasutusse. Karri sõnul käivad läbirääkimised PTA-ga, millal ja mis tingimustel saab arendused töösse lasta.
Juhatuse liikmed esitasid küsimusi ja võtsid saadud info teadmiseks.
Ülevaade kohtumistest
Riigikogu keskkonna- ja maaelu ühiskomisjonis käigust, kohtumistest ülikoolide esindajatega tegi Endrik Raun ja talle sekundeeris Toomas Kõuhkna.
Riigikogus toimus salaküttimise teema arutelu, Tartu Jahindusklubis kohtuti Maaülikooli esindajatega ja samas kohtuti ka Tartu Ülikooli teadlastega.
Endrik Raun tegi ülevaate riigikogus toimunust. Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelu komisjoni liikmed soovisid teada saada, kuidas läheb Pärnu salaküttimise juhtumi uurimine. Sellest tegi ülevaate KeA peadirektor Rainer Vakra, kes avaldas lootust, et asi jõuab peagi lõpusirgele. Jahimehed avaldasid seisukohta, et nad ei tolereeri mitte mingisugust salaküttimist ja on oma ettepanekud Pärnu esindajatele edastanud.
Küttimise vahekokkuvõte
Küttimise vahekokkuvõtted hundi ja metssea osas tegi Priit Vahtramäe. Lisaks tegi ta ülevaate metskitse küttimisest.
Seisuga 10. veebruar oli riigis kütitud koos erilubadega 158 hunti ja veel küttida jäi 16 hunti. Vahtramäe rääkis ka hundi küttimisest Lätis, tema sõnul olid jaanuari keskpaigaks lõunanaabrid küttinud 370 hunti. Vahtramäe rääkis ka mitmest teaduslikust uuringust suurkiskjate ja sõraliste osas.
Selge on, et osadel jahipiirkondadel jäävad KeA poolt määratud küttimise mahud täitmata ja seda põhjusel, et metssiga lihtsalt pole.
Tarmo Lehiste ettepanekul on vaja liikmesorganisatsioone informeerida, et ametile peab enne hooaja lõppu kirjalikult teada andma olukorrast, kui küttimismaht jääb täitmata.
Priit Vahtramäe sõnul tuleb esitada vastav info ka jahindusnõukogudele, et saaks teha uue otsuse ja vajadusel jagada küttimismaht ümber.
Jahindusnõukogu probleemidest
Jahindusnõukogus esile kerkinud probleemidest Saaremaa näitel rääkis Ive Kuningas. Eelnevalt oli Saarte JS saatnud EJS-ile kirja, milles sooviti vastust kolmele küsimusele:
- Kas jahindusnõukogu on haldusorgan,
- kas jahindusnõukogu otsuse peale saab vaide esitada ka eraisik, ja
- kes maksab kohtukulud, kui asi peaks kohtusse minema.
Praeguse tõlgenduse järgi ei ole jahindusnõukogu küll klassikaline haldusorgan, kuid ta kannab konkreetsetel seaduses sätesatud juhtudel haldusorgani pädevust, muutudes konkreetselt neid küsimusi arutades ja otsustades haldusorganiks, kes omab otsuste eest ka vastutust.
Arutati ka teisi küsimusi ja jagati informatsiooni. Juhatuse liikmed asusid seisukohale, et nõukogude osas tuleks saada selgust ja kindlasti ei ole normaalne, et nõukogu liikmed peaksid kohtukulusid kandma.
Juhatus soovis, et vaja on formuleerida EJS-i seisukohad, saata need juhatusele ülevaatamiseks ja siis esitada ettepanek muudatusteks.
Suurkiskjate koostöökogu tööst
Järgnevalt arutati suurkiskjate koostöökogu töös edasise osalemise mõistlikkust. Teema juhatas sisse Marko Vinni.
Viimasel ajal on suurkiskjate koostöökogu istungid kujunenud kohaks, kus ei toimu enam sisulist arutelu. EJS-i esindaja on teinud ettepaneku ühe sammuna kaaluda edasist osalemist selle koostöökogu töös ja pikemas vaates osalemist suurkiskjate ohjamise poliitikas.
Juhatus arutas ettepanekut ja leiti, et olukord oleks vaja muuta, et meie ettepanekud jõuaksid ameti lauale. Samas ei toetatud koostöökogust välja astumist.
Otsustati, et EJS-i poolt koostatakse kiri, kus kirjeldatakse, millega EJS rahul pole ja tehakse muutmise ettepanek.
Muud teemad
Muud teemade all arutati jahieeskirjade parandusettepanekuid. 10. veebruaril, päev pärast materjalide saatmist juhatusele, tuli kliimaministeeriumist jahieeskirjade parandusettepanek, kuhu oodatakse EJS-i juhatuse arvamust.
Juhatus arutas ettepanekuid, mis valdavalt puudutas jahirelva käitlemist sõiduvahendis ja selle laetud või laadimata olekut.
Juhatuse liikmed toetasid ministeeriumi ettepanekut viia jahieeskiri vastavusse relvaseadusega ja likvideerida sellest vastuolud ja ebaloogilisus.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 12. märts.
