28. jaanuaril toimus Tartu Jahindusklubis EJS-i ja Tartu Ülikooli esindajate vahel kohtumine, kus arutati võimalikku koostööd.
EJS-i juhatuse liikme Endrik Rauni sõnul näitas kokkusaamine ülikooli esindajatega, et meil on nägemus ühisest koostööst olemas.
„Vaja on leida need kohad, kus meie mõtted kattuvad ja nende teemadega edasi minna. Kokkusaamine oli väga konstruktiivne,” ütles Raun. „Meie plaan oli rääkida omavahel jahindusest, uluki populatsioonide olukorrast ja tulevikust. Eesti jahindus peab asuma ka DNA populatsioonide hindamise teele,” lisas Raun.
Vaatama peab tervikpilti
Jahimeeste esindajate sõnul on meil üks suur ökosüsteem ja vaatama peaks kogu pilti tervikuna. Seda saab aga teha koostöös osapooltega. Kõige aluseks saavad olla adekvaatsed loendusandmed. Ebakvaliteetsed loendusandmed loovad ebaselge pildi.
Jahimeeste seisukoht on, et see peab muutuma. Andmed peavad oleme tõesed ja kvaliteetsed. Täna uuritakse kütitud suurkiskjate DNA andmeid. Mujal maailmas (nt Soomes) kogutakse bioproove ka otse loodusest. Jahimehed käisid välja ka geenibaasi loomise idee.
Teadusuuringutest
Teadlased rääkisid oma töödest ja tegemistest. Uuritakse vastavalt projektidele, mis on rahastatud. Räägiti ka läbiviidud projektidest.
Jahimehed uurisid, missuguseid geenipõhiseid uuringuid saab läbi viia. Teadlaste sõnul pole Ilvese geenimaterjali kogumine lihtne. Tänapäeval on siiski ka uuemad meetodid, mis teevad selle uuringu võimalikuks. Karu geeniuuring tehti 20 aastat tagasi.
Ülikooli teadlased kinnitasid, et ülikoolil on DNA labori võimekus olemas.
Arutati ka, kui palju oleks vajalik proove uuringute läbiviimiseks koguda. Hundi uuringuks oleks vaja ca 1500 proovi (ekskremente) aastas koguda, 100 proovi täielikuks analüüsimiseks ja uuringuks läheb kulu ca 36 000 eurot.
Karu puhul saaks kasutada lisaks ekskrementidele ka karvalõkse, vaja oleks ca 3000 proovi.
Koostööst
Harri Valdmann tutvustas ühe uuringu andmeid, mille põhjal peaks olema vähemalt 793 kg/km2 biomassi toidubaasina, siis ei ole olulisi koduloomade murdmisi.
Ülikooli teadlased kinnitasid, et neil on vajaliku taseme ja kvaliteediga labor olemas, proovide tegemiseks ja analüüsimiseks.
Tegemisel on ka magistritöö koerte ja huntide ristanditest (8-9 põlvkonna hübriidid). Analüüsi tulemusena on hübriid isendeid ka leitud. Väliselt on hübriididel tavaliselt erinev värvus ja on võimalikud lisavarbad, aga üldiselt on väliste tunnuste järgi väga keeruline eristada.
Räägiti ka sellest, et ulukite arvukus metsas on oluline ka toidujulgeoleku seisukohalt.
Samuti arutati, et ajakirja Eesti Jahimees toimkonnas võiks olla teadlasi lisaks.
Jahimeeste esindajad tegid märkmeid riigile sisendi andmiseks:
- Seireandmete kogumise rahastus (ekskremendid ja teised bioproovid);
- Alustada võiks pilootprojektiga;
- Kogutud seireandmete esitamine töötlemiseks TÜ-sse (mitte Lätti);
- Suurem koostöö TÜ-ga andmete saamiseks ja liigendada KAURI-ga;
- Geenibaasi loomine;
- Süsteemne tugi teadlastelt jahimeestele;
- Riigipoolne tellimus;
- Populatsioonide seiramine peab olema uuenduslik ja vajalik;
- KAUR-i rolli täpsustamine, et oleks üheselt arusaadav;
- Jahinduse uuringute rahastuse ülevaatamine ;
- Kui algandmed on valed, siis on raske sinna peale midagi ehitada;
- Kogu maailm viib läbi DNA uuringuid, sest see töötab;
Kokkusaamisel osalesid PhD zooloogia kaasprofessor Harri Valdmann, sama õppetooli terioloogia teadur PhD Egle Tammeleht, loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaat ning doktoriõppe keskuse juht PhD Maris Hindrikson.
Jahimeeste seltsi poolt osalesid juhatuse liikmed Endrik Raun, Toomas Kõuhkna, Jaak Volmer, tegevjuht Tõnis Korts, jahindusnõunik Marko Vinni ja Tartu Jahindusklubi tegevjuht Tõnu Peterson.
