Magavale karule võib inimene täiesti kogemata peale sattuda, sest Eesti metsade suurimal talveunelejal ei ole pesa tegemisel kindlat eelistatud kohta ning see võib sulanduda ümbritsevaga ühte.
Kui talveuinakus emakaru lärmi peale ärkab, põgeneb ta pesalt ka siis, kui seal on väikesed pojad. Poegade juurde naasmise tõenäosus on suurem, kui talvitumispaigas koheselt häirimine lõpetada, annab Keskkonnaamet oma lehel teada.
Karu veedab karmi ja toiduvaese aja novembrist kuni märtsi–aprillini taliuinakus. Selleks rajab ta endale talipesa tuuleheitesse, noorde kuusetihnikusse või mujale varjatud paika. Karu kraabib maapinda lohu ning vooderdab selle okste, sambla, oma karvade ja muu käepärasega.
Talipesa pole lihtne märgata, sest karu ise pesast väljas ei käi ja käpajälgi ei jäta. Siiski võib pesa ümbruses näha murtud noori puid või oksi. Nii annab metsaott ka teistele metsaelanikele märku, et see paik on hõivatud.
Suvel paaritunud emakaru sünnitab pojad talipesas detsembri lõpus või jaanuari alguses, mistõttu on talvitumispaigas rahu tagamine väga oluline.
- Kui satud paika, kus peenemaid puid on järjest maha murtud, võid olla karu talvitumispaiga lähedal. Taandu tuldud suunas tagasi.
- Kui satud karu talipesa peale, eemaldu pesa juurest võimalikult kiiresti ka juhul, kui oled karu üles ajanud. Nii annad loomale vähemalt võimaluse pessa naasta.
- Karu talvitumispaigast või selle kahtlusest koos asukoha koordinaatidega anna teada riigiinfo telefonil 1247 (häirekeskus). Keskkonnaamet võtab talvitumispaiga kaitse alla ning kuni 300 meetri raadiuses on keelatud jahipidamine ja metsamajandamine kuni 15. aprillini.
- Palume talvitumispaiga asukohta mitte jagada avalikkusega, sealhulgas sotsiaalmeedias.
Palun ole arvestav ka talveund magava siili või nahkhiirega. Kui neid praeguste külmade ilmadega häirida, ei leia nad ärgates endale loodusest toitu.
