22. jaanuaril toimus Tartu Jahindusklubis kohtumine Eesti Maaülikooli teadurite ja ametnikega.
EJS-i jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul oli fookuses võimalik koostöö ulukipopulatsioonide ohjamise teemal.
„Üks meie seltsi väärtustest on teaduspõhine jahindus. Oleme tihedas koostöös keskkonnaagentuuriga, kes on suures osas seirega tegelev asutus,“ ütles Vinni ja lisas, et: „looduses suurkiskjatega ja sõralistega toimuv eeldab senisest enam teaduslikku lähenemist. Koostöö teadusasutustega on jahimeestele äärmiselt oluline ja see oli ka põhjus, miks Maaülikooliga kohtusime“.
Koostöö Maaülikooliga ei ole EJS-ile iseenesest midagi uut. Ka praegu on käimas kaks projekti:
- Moosebelt – piiriülene koostöö põtrade paremaks majandamiseks, ja
- Lääne-Niiluse viiruse monitooringuks uuringumaterjali kogumine.
Maaülikooli vaade koostööle
Maaülikooli teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp selgitas, et ülikoolis tegeletakse rohkem metsandusteadusega, jahindusteadusega aga mitte nii aktiivselt, kuna käib põlvkondade vahetus. Tema sõnul pole kohe mudelit välja pakkuda, aga koos jahimeestega saab olukorra kaardistada. Nad on avatud jahimeeste ettepanekutele, mida võiks uurida ja mis on kõige põletavamad teemad nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis.
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õpetooli juhi tenuuri (alalise ametikohaga) professori Reimo Lutteri sõnul õpetab jahindust metsanduse õppe osana ja saab ka vabaainena võtta. 90% rahastusest läheb teadusele ja toimetatakse projektipõhiselt. Praegu maaülikoolis ulukibioloogia doktorante pole. Metsakasvatus ja jahindus käivad käsikäes, peamine suund ja huvi on metsakahjustused ehk sõraliste dünaamika.
Maaülikooli esindajate sõnul oleks vaja nii inimest kui ka teemat, siis saab kindlasti ka raha otsida/leida. Kõigepealt on vajalik hea idee, siis metoodika ja küll leitakse vahendid.
Jahimeeste ettepanek koostööks
EJS-i esindaja ja kohtumise ühe initsiaatori Endrik Rauni sõnul jahimehed korjavad seireandmeid ja edastavad teadlastele, kes neid analüüsivad. Piisavalt aga ei ole olemas analüüsi, mida, kui palju ja kuidas peaks küttima.
Nõupidamisel arutati metsanduse hariduse andmist ka laiemalt ja jahindust puudutavat õpet.
Kokkupuutepunktid
Akadeemik Veiko Uri, kes on ka metsaökosüsteemide tenuuriprofessor, tõdes, et jahindus on metsandusõppe lahutamatu osa. Samuti toonitas ta, et teadus peaks olema objektiivne ja faktipõhine.
Koos tõdeti vana metsakasvatuse tarkust, et metsa kasvatamine käib ikka traditsioonide järgi labida, sae ja püssiga.
EJS-i esindajad olid seisukohal, et arusaadavad metoodikad annaks ühiskonnale tugevama sõnumi. Et riik võtaks omaks sellise metoodika, mille järgi hinnatakse arvukust ja aktsepteeritakse seda. Selle järgi me elaks ja toimetaks. Võib-olla saame mõnelt teiselt riigilt kogemust laenata (nt. Soome, Rootsi metoodikad).
Hea andmebaas
Arutati ka seda, et Eestis on kogutud hea ulukeid puudutav andmebaas aastate lõikes. Oleks vaja väga head modelleerijat ja andmetöötlejat, statistik oleks vaja projekti kaasata.
Lepiti kokku, et kirjeldame ja sõnastame teemad ja valime sealt mõned olulisemad välja ning hakkame kuhugi poole liikuma.
Andmete kogumine
Arutati ka andmete metoodilist kogumist. Meil Eestis puudub põhimõtteliselt labor DNA testimiseks, aga vajalikud oleksid geneetilised uuringud. Jahimehed oleksid nõus andmeid korjama. Täna on vajaka sellest, et analüüsida jooksvalt Jahisesse sisestatud andmeid.
EJS peab jahindust kaasaegse looduskaitse praktiliseks instrumendiks. EJS-i vaatest on Maaülikool eluline ja orgaaniline ühiskonna osa.
Vajalik kohtumine
EJS-i hinnangul oli kohtumine vajalik ja huvitav. Saadi tuttavaks, vahetati seisukohti ja EJS esitas teemasid, mis on meie jaoks olulised ning mis aitaks teaduspõhiselt edasi toimetada.
Maaülikooli poolt oldi valmis korraldama ka naaberriikide teadlastega kohtumisi.
Kohtumisest võtsid osa Maaülikooli teaduse- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp, metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli juht tenuuriprofessor Reimo Lutter, akadeemik ja metsaökosüsteemide tenuuriprofessor Veiko Uri ja metsanduse ja inseneeria instituudi teadur doktor Marek Uri.
EJS-i poolt osalesid juhatuse liikmed Toomas Kõuhkna, Endrik Raun, Jaak Volmer, Tartu Jahinduklubi tegevjuht Tõnu Peterson, EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja jahindusnõunik Marko Vinni.
