9. jaanuaril kogunes esmakordselt projekti „Ulukid teel“ uurimisrühm, et alustada senise töö koondamist terviklikuks teadusuuringuks. Plaanis on siduda üheks analüüsiks algne, kolmeaastane pilootuuring ning sellele järgnenud kahe aasta jooksul kogutud täiendavad andmed.
Nii kujuneb uuringust terviklik viieaastane ülevaade ulukipeletusreflektorite mõjust liiklusõnnetuste vähendamisele.
Uuringu statistilise analüüsi ja järeldused koostavad Ragne Erimäe (Loodushuvi OÜ), kes oli ka pilootuuringu autor, ning Jaanus Remm (Rewild OÜ). Projekti eestvedajaks ja andmete kogumise korraldajaks on EJS-i projektijuht Urmas Salmu, jahiseire andmekogu ja kaardikihid koostas EJS-i IT projektijuht Karri Urban.
“Täiendav vaatlusperiood annab uuringule oluliselt laiema vaate ning võimaldab hinnata reflektorite mõju juba viieaastases ajaperspektiivis,” selgitas projektijuht Urmas Salmu. “Teadaolevalt ei ole sarnase ulatuse ja kestusega teadusuuringuid lähiriikides ega mujal Euroopas varem tehtud, mistõttu on tegemist märgilise verstapostiga ulukite ja liiklusohutuse seoste uurimisel,” lisas ta.
Uuringu eesmärk on teha tulemused kättesaadavaks nii teadlastele kui ka loodusuurijatele ja praktikutele, kelle sihiks on eluslooduse säästmine või vähemalt kahjude vähendamine. Esialgsed tulemused annavad selleks juba tugeva aluse.
Positiivne tulem
Algselt kavandatud kolmeaastane pilootuuring lõppes positiivsete tulemustega. Mudeli järgi hukkub keskmisel, reflektoritega varustatud teelõigul hinnanguliselt 0,33 metskitse kilomeetri kohta aastas vähem kui kontroll-lõigul. Kuna pilootprojekti käigus paigaldati reflektorid kokku 137,5 kilomeetrile, võib hinnata, et kogu perioodi jooksul hukkus tänu reflektoritele 36–58 metskitse vähem.
Arvestades keskmise metskitsekahju suuruseks 2500 eurot, tähendas see liiklejatele ja kindlustusseltsidele ligikaudu 90 000–145 000 euro suurust säästu.
