Koosolekul osales 24 liiget 25-st. koosolekut juhtis president Margus Puust ja päevakorras oli kaheksa sisulist punkti.
Kõigepealt peeti meeles sünnipäevalapsi. Neid oli seekord palju. Kõigile kingiti EJS-i märkmik ja pastapliiats.
Ohutusest raudteedel
Pärast päevakorra kinnitamist asuti põneva teema juurde, nimelt jahipidamine raudteel. Jahimeestele on alati ülioluline olnud turvalisus. Ega asjata alga iga ühisjaht instruktaažiga. Kui jahipidamine riigimaanteedel on reguleeritud, siis raudteega on asi keerulisem. Kuidas õigesti käituda ja täita kõiki ohutusnõudeid, selle kohta ootasime vastuseid külalistelt. Teema tõi päevakorda Arvi Luuk ja EJS kutsus külla Eesti Raudtee turvajuhi Marius Kupperi ja Madis Pauksoni Elronist.
Elroni esindajad rääkisid, missugused on raudtee turvanõuded ja mida peab raudteel lähedal viibimisel arvestama. Kahjuks on Eestis raudtee ületamisel palju inimesi hukkunud. Raudtee kiirused on suurenenud kuni 120 km tunnis ja lähiajal suurenevad veelgi, kuni 160 km tunnis. Kiiruste suurenemine loob oluliselt teised tingimused liikluses. Seetõttu peab sellega arvestama.
Mida peaksid jahimehed arvestama? Oluline on see just siis, kui kasutatakse raudtee tammi näiteks kütiliinina. Raudtee töötajatel on endal reegel, et kui just tööd seda ei nõua, siis lähemale kui 5 meetrit relssidest ei minda. Üldjuhul piisab ka 5 m tee teljest.
Jahimehed on tänu oranžidele ja punastele ohutusvestidele hästi märgatavad. Elroni esindajate soovitus oli, et kütiliini paigutamisel raudteele ei tohiks inimesed olla rööbastele lähedal. Arvestada tuleb, et rong on oluliselt laiem kui rööpad. Samuti ei ole vedurijuhil ohu korral võimalik kiirelt peatuda. Kiire pidurdus võib kaasa tuua kahjud ka reisijate hulgas. Selle kõigega peaks arvestama.
Jahimehed on väga tänulikud, et raudteemehed kutse vastu võtsid ja president kinkis neile tänutäheks EJS-i märkmiku.
Sõnum kõigile jahiseltsidele, kelle jahimaadelt raudteed läbi lähevad:
olgem tähelepanelikud ja jälgigem ohutusreegleid. Mitte seista rööbaste lähedal ja arvestada jahi korraldamisel rongide graafikutega.
Kui viiakse läbi jahieelseid instruktaaže, siis tuleb sellele teemale tähelepanu pöörata.
Ohutus eelkõige!
Ülevaade SAK-i levikust
Ülevaade SAK-i olukorrast tegi Olev Kalda, PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja.
Kalda kiitis jahimehi koostöö eest ja tegi ülevaate, kuidas katk on eelmise aasta jooksul levinud. Ta keskendus neljale teemale: SAK laudas 2025. a, SAK metsas 2025. a ning 2025. a hooaja õpikohad ja järeltegevused ja koostöö 2026. a.
Kalda tõi ära kodusigade kolded numbrites. Kokku oli 11 kollet viies maakonnas, surid või hukati kokku 62 000 kodusiga, mis moodustas kokku 4000 t korjuseid.
Ta tegi ka ülevaate SAK-i levikust. Kui jaanuaris olid uurimisalade all mõned maakonnad, siis detsembris oli kaetud juba terve riik, v.a. Hiiumaa. Eelmisel aastal oli SAK-i positiivseid metssigu kokku 346, nendest 149 surnuna leitud, 191 kütitud ja 8 hukatud.
Kalda tegi ka ülevaate Euroopa järelevalve tulemustest meie katkutõrjes. Ta loodab ka 2026. aastal jahimeeste koostööle ja sõlmimisel on koostööleping PTA ja EJS-i vahel.
Samuti rääkis Kalda esimesest grupist, kes lõpetas hukkunud metssigade otsingukoerte ja koerajuhtide kursuse.
Ebaseadusliku jahipidamise juhtumist
Edasi arutas juhatus seisukoha võtmist väidetava Pärnu ulatusliku ebaseadusliku jahipidamise osas. Külla oli kutsutud Keskkonnaameti esindaja Tanel Türna ja EJS-i poolt tegi sissejuhatuse teemasse Andres Olesk.
Türna tegi kokkuvõtte, kaugel on uurimine. Palju materjali ei ole võimalik uurimise poolelioleku tõttu avaldada. Ameti esindaja avaldas lootust, et asi viiakse lõpuni. Probleemiks on väikesed loodusele tekitatud kahjusummad, mis ei lase tihti kriminaalmenetlust läbi viia.
Juhatuse liikmed avaldasid hukkamõistu salaküttimisele. Mitmed juhatuse liikmed tegid ettepaneku, et selleks ajaks, kui uurimine käib, peaksid vastutavad isikud kõrvale astuma. Vastasel juhul jätkub negatiivsuse voog kogu jahindusele. Osa juhatuse liikmeid olid aga seisukohal, et peaksime menetluse tulemused ära ootama ja siis otsused tegema.
Kokkuvõtvalt anti Pärnu esindajale ülesanne suhelda PJL-i tegevjuhiga ja anda edasi juhatuse arvamused ja ootused edasiste sammude osas.
Koostööst ülikoolidega
EJS-i koostööst ülikoolidega suurkiskjate arvukuse osas rääkis Endrik Raun. Eelmisel juhatuse koosolekul tutvustati põgusalt teemat ja vajadust teaduspõhiselt suurkiskjate osas edasi minna.
Teadlaste poolt on mõningast aktiivsust märgata ka meedias. Samuti on ministeeriumis käidud raha küsimas suurkiskjate uurimiseks.
Ka EJS-i huvi on teaduspõhine suurkiskjate ohjamine ja juhatuse liikmete ootused on, et otsime võimalust senisest enam nii Tartu Ülikooliga kui Maaülikooliga koostööd teha. Selles osas sai juhatuse liige Endrik Raun juhatuse poolt volituse.
Lisaks käsitles juhatus suurkiskjate alast kommunikatsiooni. Teema avas Andres Onemar, kelle arvates aitaks suhtlemisele avalikkusega kaasa see, kui sõnumid on ühesed, selged ja arusaadavad. Selleks oleks vaja asjakohast kommunikatsiooniplaani.
Juhatuse liige Karel Rüütli on samuti kommunikatsiooni osas asju uurinud ja kokku leppinud kokkusaamise ühe meediaagentuuriga, kes saaks selles osas meid aidata. Mõlemad mehed said juhatuse rohelise tule teemaga jõuliselt edasi minna.
Põdra- ja hundijahi kokkuvõte
Põdrajahi 2025 kokkuvõtte tegi Priit Vahtramäe. Selle avaldame kodulehel eraldi artiklina.
Vahtramäe vastas küsimusele, kuidas läks põdrajaht 2025. a, kas küttimismahud täideti ja millised olid probleemid ning kuidas on pilt piirkonniti.
Samuti tegi Vahtramäe ülevaate hundijahist, mis on läinud tema sõnul edukalt. Etteantud küttimismaht 130 täitub kiirelt. 8. jaanuari seisuga oli kütitud minimaalselt 110 hunti.
Jahimeeste sõnul on hunte endiselt palju liikumas ja uusi karju fikseeritakse tänu lumekattele järjest juurde.
Relvaseaduse muutmisest
Relvaseaduse muutmisest rääkis Raivo Aeg. Ta tutvustas põhjalikult seaduses plaanitavaid muudatusi, mida on päris palju ja piiratud mahu tõttu siinkohal neid kõiki kajastada ei ole kahjuks võimalik. Küll aga peab ütlema seda, et lahenduse saab probleem jahimeeste relvalubade tühistamisest tühiste rikkumiste eest, mis täna on politsei praktika, mille alus tuleneb seadusest. Politseile tekib muudatusega kaalutlusõigus ja relvaluba tühistatakse kahe rikkumise järel.
Samuti suurendatakse füüsilisest isikust relvaomaniku hoida lubatud laskemoona hulka. Paragrahvi 46 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 1000 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta;
2) kuni 300 hoiatus- ja signaalrelva padrunit;
3) kuni 1000 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
4) kuni 1000 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
5) kuni 10 000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 10 000 sütikut.“
Juhime tähelepanu, et need muudatused on alles menetluses ja hakkavad kehtima peale nende vastuvõtmist.
Ülevaade teema-aastast
„Lastega loodusesse“ teema-aasta ettekande tegi jahindusnõunik Marko Vinni. Tema sõnul oleme sellega naelapea pihta tabanud. Vaja on ühiskonna valupunktile viidata, sest loodushariduse rahastus on ilmselgelt ebapiisav. See teema kõnetab laiemalt ühiskonda ja kõik, kellel on vähegi huvi, saavad oma panuse anda.
Vinni sõnul saame hea tahtmise korral midagi muuta ja see on ka mingil määral meie kohustus, et järelkasvu eest hoolitseda.
Vinni tutvustas ka plaane. Koostame vähemalt kaks loodusõppe programmi ja püüame läbi haridusministeeriumi sisendid anda. Korraldame laste joonistuskonkurssi, fotokonkurssi ning pildi ja lookonkurssi teemal „uus põlvkond ametit õppimas“.
Lisaks lastele kaasame kutsehariduse noori (Luua Metsanduskool). Samuti Kaitseliidu koostöölepingu raames viime läbi ühised ettevõtmised Kaitseliidu noorteorganisatsioonidega (Kodutütred ja Noorkotkad). Plaanitud on ka 2-3 rahvusvahelist loodushariduse sündmust läbi viia. Kindlasti toimub koostöö RMK-ga ja Erametsaliiduga (senine praktika kogu pere metsapäeval osalemine).
Kavas on koostöö Nuti grupiga, kellega tahaks loodusharivad mängud koostada. Toimub teema-aasta üle-eestiline koordineerimine ja perepäevadel osalemine.
Oluline on liikmeskonna kaasamine ja iga jahiselts peaks aasta jooksul korraldama oma kogukonnas vähemalt ühe sündmuse.
Otsime võimalikku meediapartnerit, et sündmused oleksid jooksvalt kajastatud. Töö käib teema-aasta peasponsori leidmisega. Põhiline eesmärk on ikkagi lapsi rohkem õue saada, sest loodus on lahe!
Jahiseaduse muutmisest
Jahiseaduse muutmisest rääkis tegevjuht Tõnis Korts. Ta selgitas, et kliimaministeeriumist saime seaduse muudatused arvamuse avaldamiseks. Seadusemuudatuste eesmärk on keskkonnakahju senisest selgem määratlemine.
Veel täpsustatakse, mida loetakse keskkonnale tekitatud kahjuks ning kuidas seda arvutatakse. Selgelt määratakse ka, et kahju sissenõudja on Keskkonnaamet.
Kahjumäärade ajakohastamisel on plaanis uluki ebaseadusliku hukkamise eest tõsta kahju ülemmäär 2000-lt eurolt 16 000 euroni ja alammäär 24 euroni. Lõpliku määra kehtestab minister määrusega.
EJS-i juhatus ei poolda maksimumina 16 000 eurot, mis on ebamõistlikult suur. Pelgalt rahatrahviga olukorda ei paranda. EJS-i juhatus pakkus poole väiksemat loodusele tekitatud kahjusummat ehk siis 8000 eurot, mis on piisavalt suur.
Eeskätt suurulukite (nt karu, põder) varasemad kahjutasu määrad on eelnõu seletuskirja järgi ajale jalgu jäänud, nende tegelik majanduslik väärtus on tõusnud mitmekordselt.
Elupaiga kahjustamise kahju ülemmäär on kolmekordne isendi maksimaalne kahju, kuid mitte üle 1000 euro.
Samuti on sätestatud kõrgem vastutus pesitsus- ja jahivälisel ajal. Kui uluk hukatakse väljaspool jahiaega või jahilindu pesitsusperioodil (1.04–31.07), rakendatakse kolmekordset kahjumäära. Sel ajal on populatsioonid kõige haavatavamad.
Üks oluline teema jahimeestele on trahvimäärade tõstmine. Jahiloata jahipidamise ja jahipidamisnõuete (sh ohutusnõuete) rikkumise trahvimäära tahetakse tõsta 200 ühikult 300 trahviühikuni. Põhjendatakse, et salaküttimine on raske ja keerukalt tõendatav rikkumine, mis sageli põhjustab keskkonnakahju. Samuti, et ohutusnõuete rikkumised (nt laetud relva transport sõidukis) on toonud kaasa raskeid õnnetusi, sh surmaga lõppenud juhtumeid.
Siin ei ole EJS-i juhatus kindlasti selle trahvimäärade tõstmisega nõus. Asi on selles, et trahvimäärade sees juba niikuinii tõstetakse trahviühiku rahatrahvi baassummat ja puudub igasugune vajadus veel topelt trahvimäärade tõstmiseks. See teeb võimaliku karistuse ebaproportsionaalselt suureks. See baassumma on kirjas karistusseadustikus (KarS) – § 47 “Rahatrahv” lõige 1 ütleb otse: „Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot.”
Tõnis Korts tõdes, et kui tema alustas EJS-i tööd tegevjuhina, siis trahviühik oli neli eurot, täna on poole suurem – kaheksa. Seega pole mingit mõtet tõsta ka trahvimäära.
Oluline, mida jahimeestel on tarvis tähele panna, et sätestatakse vastutus KeA käskkirjaga seatud lisanõuete rikkumise eest. Seda siiani pole sellisel kujul olnud.
Seadusesse lisatakse väärteokoosseis olukordadeks, kus eiratakse KeA kehtestatud täiendavaid kohustusi (nt suurkiskjate küti registreerimata jätmine, bioproovide võtmata jätmine, lisasöötmiskohtade registreerimata jätmine). Need rikkumised on Keskkonnaameti sõnul levinud, kuid seni puudus neil võimalus vastutusele võtta.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 12. veebruariks.
