10.detsembril 2025 toimus Tallinnas EJS peamajas „Põdra ümarlaud“. Sellega pandi väärikas punkt põdra teema aastale.
EJS jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul kinnitas Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus 2025. aasta põdra aastaks. „2025 aasta lõpus on paslik aeg aastale tagasi vaadata ja teha kokkuvõtteid, kuidas meie metsade uhkusel – põdral on läinud“ ütles Vinni.
„ Küsisime osalejatelt, kuidas põdral läheb, kuidas edasi ja millistel teemadel võiksime ümarlauas kokku leppida“ lisas ta.
Ümarlaua avas Aimar Rakko, Kliimaministeeriumi jahindusnõunik, kes selgitas, et kogu maailma imetajate populatsioonist moodustab inimene koos oma pudulojustega 98% ja ainult 2% moodustavad metsloomad. 2% omakorda jaguneb nii, et 40% sellest moodustavad kokku 10 liiki. Esimesel kohal on valgesaba pampahirv, teisel kohal metssiga ja põder asub selles nimekirjas 6. kohal, järgnevad punahirv ja metskits.
Põdra tähtsust meie keskkonnas on raske alahinnata, tegemist on olulise ulukiga ja rohevõrgustiku mudelliigiga. Oluline jahiuluk jahimeestele, samas suudab vahete-vahel metsakasvatajatele meelehärmi metskahjustuste näol tekitada. See kõik teeb põdra majandamise keeruliseks, aga seepärast on oluline teha põdra majandamisel tarku otsuseid.
Kiskjate majandmisel (karule) nähakse lahendust Euroopa komisjonilt, et sealtpoolt tehtaks suunised Eestile. Eesti kohtusüsteem on EU direktiivi liiga kitsalt tõlgendanud. Ministeerium püüab leida võimalust meie kohtunike selle direktiivi sisuga laiemalt tutvustada, et karude arvukust saaks mõistlikult reguleerida.
Eesti põdra seisundist ja seirest rääkis Rauno Veeroja Keskkonnaagentuurist.
Põdra leviala suurus maailmas on 26,2 miljonit km2, sellest Euraasias 16,7 miljonit km2
Põdra asurkonna suurus on kokku 2,2 miljonit isendit, sellest Euraasias 1,2 miljonit.
Eesti osa põdra levialast moodustab 0,17% ja arvukusest 0,66%.
Andmed Eesti põtradest on olemas alates 1954 aastast, mis on jälgimiseks väga korralik ajaperiood. 1970-1980 oli väga kõrge põdra arvukuse periood, mis kordus 2003 kuni 2019.
2013 aastast muutus jahiseadus ja maaomanikud said suuremad õigused jahinduse suunamisel, põdra arvukus viidi alla. Enne 2013 aastat nimetati jahipiirkonna kasutajate koondhinnangut arvukusele ka ametlikuks loenduseks. Arvukuse tegeliku suuruse arvutamiseks kasutatakse jahimeeste ruutloenduse, KAURi poolt teostatud pabulahunnikute loenduse, rajakaamerate paigaldusega pabulaloenduspiirkondade andmetega , küttimisandmete ja tagasiarvutuse tulemit. Lisaks teostab KAUR ka männinoorendike ja keskealiste kuusikutele-VUK seiret ja analüüsib andmeid. Jahimeestelt saadakse hukkunud põtrade andmeid statistilisest aruandest, mida ka arvestatakse. Väga suur osa andmetest on ka jahipiirkondade koostatud ja esitatud põdravaatluskaardid ja kogutud bioproovidel. Põdravaatluskaartidelt saadakse teada sooline jaotus ja vasikate osakaal jahiaegses asurkonnas, info kütitud ja hukkunud isendite, küttimispingutuse, kvoodi täitmist mõjutanud tegurite kohta ning vaatlusinfo on väga oluline nii asurkonna juurdekasvu, arvukuse muutuste ja ka järgneva jahihooaja küttimisvajaduste prognoosimisel.
Veeroja tõi välja, et vasikate osakaal populatsioonist on madal ja alates 2019 aastast alates pidevas languses ning küttimine on põdrapullide poole kaldu ning ka siin on täheldatud pullide osakaalu pidevat langust alates 2019 aastast. Sündivate vasikate puhul on pullvasikate osakaal suurem.
Bioproovidel on ka suur tähtsus. Lõualuid on pidevalt kogutud alates 1987 aastast ja need annavad ülevaate asurkonna vanuselise struktuuri muutuste kohta, alalõualuu pikkus annab teavet erinevate isendite ja kohortide kasvu suurusest ning noorloomade konditsiooni kohta. Sigimiselundkonna proovid kütitud põdralehmadel annavad infot loodete ja tiinuste kollaskehade arvu emaslooma kohta (pesakondade suurust), sigimises osalevate isendite osakaalu, suguküpsuse saavutamise aja, loodete soolise jaotuse ja ligikaudset viljastamise aega. Nii suurt 3 vasikaga lehmade arvu vaatlustes ei ole kunagi esinenud kui sel aastal, neid oli sellel aastal juba 18 . Põdralehmade viljastamise tipphetk Eestis on 19. septembri ja 30. septembri vahel.
Väga suurt mõju põdra järelkasvule ja suremusele avaldab suurkiskjate, just hunt ja karu. Kui võrrelda vasikate osakaalu sügises asurkonnas keskmise loodete arvuga emasloomade kohta eelneval sügisel, siis näeme, et 2000 aastal oli vasikate osakaal 33% – nüüd aga on see olnud pidevas languses, eelmisel aastal 26%. Loodete arv emaslooma kohta on tõusnud, kuid alles jääb järjest vähem vasikaid. Kogu suremuse põhjustest selgub, et kogu aastasest populatsiooni suremusest langeb 60% jahindusele ja 40% looduslikule reguleerimisele. Varem oli aga jahinduse osa 80%, siis oli kiskluse surve väiksem. Seega jahimehed saavad suremust vähendada, küttides vähem.
Viimase 5 aasta andmed näitavad, et KAURi miinimum soovitus, jahipiirkondade küttimissoov ja küttimine on graafikus kattuvad jooned. Aga üldpilt näitab, et küttimine on olnud alates 2016 aastast pidevas languses ja langeb 2025 umbes 3000 isendi juurde.
Me peame põdra majandamise viima hoopis teistele alustele, mitte vaadates kitsalt struktuuri, vaid kogu populatsiooni tervikuna. Kõiki soolise ja vanuselise struktuuri esindajaid peab talvituvas karjas olema .
KAUR jagas ka soovitusi mida tuleks jälgida:
- Oodake parimas eas tugevate põdrapullide küttimisega oktoobri alguseni. Säilitades dominantse põdrapulli septembris, on tema panus järgnevasse põlvkonda tunduvalt tõenäolisem ja tema ära küttimise kahjulikkus populatsiooni elujõulisusele väiksem. Suurem pullide arv ja konkurents jooksuajal on asurkonnale tervikuna kasulik.
- Põdraasurkonna looduslähedase demograafilise struktuuri säilitamise huvides soovitame üldjuhul küttida põdrapulle ja -lehmi ligilähedaselt võrdsel tasemel.
- Põdraasurkonna normaalseks uuenemiseks on oluline, et jahihooaja lõppedes moodustaksid vasikad asurkonnas vähemalt veerandi. Seega kui vasikate soovitatud määral küttimisega on nende vähesuse tõttu piirkonnas tõsiseid raskusi, siis igati mõistlik otsus on jätta mõni vasikas küttimata.
- Olenemata sarvede suurusest tasub hoida täiskühvelsarvi kandvaid põdrapulle, kelle sarve kühvliosa moodustab kummagi sarvelaba valendikust enam kui poole.
- Praegune jahihooaja järgne/poegimisperioodi eelne arvukuse sihttase 10 000 – 11 000 isendit
- metsaomanikele praegune arvukuse ja põdrakahjude tase tundub olevat valdavalt talutav, jahimehed eelistaksid veidi kõrgemat arvukuse taset
- Arvestades suurenenud suurkiskjate mõjuga ja probleemidaga suurkiskja arvukuse piiramisel, oleks põdra arvukuse mõningane tõstmine mõistlik
Läbi viidud „Põdrapäevadest“ tegi ülevaate Jüri Tõnisson alias Põdra-Jüri.
1987 aastast on ta põtrade alalõualuid kogunud ja hinnanud. Sarveharude arv on igas vanuses väga varieeruv. Asurkonnale on oluline, et põdrapullide vanuseline struktuur oleks mitmekesine, kui on konkurente on ka paremad sarved pullidel.
Mis on selgunud?
- Sarveharude arv on igas vanuses väga varieeruv
- Siiski on vanemate pullide sarved keskeltläbi suuremad
- Õpetlik on kõrvutada eri vanuses pullide sarveridu
- Hea harunemine – hea sarvekasvu tunnus
- Sarveaastad on erinevad: nt 2025 näib hea, põuased aastad kehvemad, alati on mängus mitu tegurit: pärilikkus, noorpõlv, aasta soodsus, tervis, stress, vigastused jne.
Mõjutab nt harunemist, kühvli esinemist, sarvekasvu varast või hilist „ärkamist“ jne
Põdrapäevade tulevik
- Põdrapäevi tasub jätkata
- Biomaterjalide teave on sama oluline nagu loendusandmed
- Nendeta jääksime ohjamises kinnisilmi toimetama
- Trofeeasjanduse edendamine ei asenda põdra bioloogias toimuva üksikasjalikumat seiret
- Tulemusi saab kasutada koolitustes
- Põdrapäevad on hea võimalus küsida materjalide kohta lisateavet
- Põdra nimel tänu headele kohal käijatele korrektsete andmete eest
Lisaks lepiti kokku, et Põdrapäevade toimumise kuupäevad tuleks nihutada kalendris hilisemaks, et oleks võimalik rohkem proove koguda.
Millises koguses bioproove %des koguda, tuleks EJS juhatuses kokku leppida.
Ülevaate Soome põdra olukorrast tegi Teemu Simenius, büroojuht Soome Jahimeeste Seltsist.
Soomes langes põdra arvukus aasast 2000 – 160 000 tuhandelt – 70 000 tuhandeni aastaks 2021, mis oli teadlikult vähendatud arvukus, kuna metsakahjud olid olulised. Põdra arvukuse tõusu reguleeriti suurema lubade väljaandmise arvuga. 2012. aastal saavutas arvukus min. 70 000 is ja sealt hakkas arvukus uuesti tõusma. 2016 aastal suurendati uuesti lubade arvu kuna arvukus oli tõusnud üle 100 000, sealt edasi arvukus langes uuesti kuni aastani 2023 väiksema küttimise tõttu. Nüüd küttimine tõuseb. „2025 aastal suurendati lubade arvu 12%. Soomes on viimastel aastatel põdra arvukus pigem kergel tõusuteel. Soomes tehakse seiret nii lennukiga loendades, kui ka jäljeloendust tehes, üldiselt loendused kattuvad. Keskmiselt on Soomes 2,5-3,5 põtra/1000 ha. Välja toodi fakt, et üks karu sööb aastas 7 põtra ja vähendab kitsede arvukust kevadel. Seal kus karude populatsioon on suur on ka väga suur mõju põdrapopulatsioonile ja sinna saab lube anda minimaalselt. Võib arvestada isegi, et hundid söövad aastas 14-18 põtra Soomes kui teisi sõralisi ei ole. See tähendab, et küttimislimiidi määramisel peab arvestama 0,7-0,9 põtra/1000 ha kohta limiidist maha. Aladel, kus karu arvukus on suur ja põdra arvukus madal, tuleb küttimisega olla väga ettevaatlik. Lõuna-Soomes, kus on suur valgesaba hirve ja mõningane metssea populatsioon, tuleb arvusid korrigeerida.
On oluline, et põtru oleks nii palju, et populatsiooni arvukust saaks reguleerida jahipidamisega. Aga kui arvukus langeb kiskjate toitumisvajaduse lähedale, ei saa me populatsiooni enam reguleerida ja populatsioon on kontrolli alt väljas.
Põdrapopulatsiooni haldamine toimib Soomes, sest jahimehed järgivad jahipidamisel lubade arvu ja teadlaste soovitusi. Nad toetuvad hinnangutele ja otsustele, mis omakorda põhinevad jahimeeste kogutud teabel. On teada, et kui põtru on vähe ja seega ka lube vähe, võimaldab see populatsioonil taastuda ja kasvada ning hiljem saab ka rohkem jahti pidada.
Süsteem on hästi toiminud ka seetõttu, et suurkiskjate mõju on varem olematu olnud. Põtrade populatsioon on olnud prognoositav ja kasvanud ilma jahipidamiseta. Suurkiskjate arvukuse suurenedes muutub populatsiooni haldamine keerulisemaks, kuna arvestada tuleb veel ühe reguleerimata elemendiga.
Moosebelti projektist tegi ülevaate EJS juhatuse liige Endrik Raun.
Hetkel ollakse projektiga nii kaugel, et oodatakse põdra kaeluste GPSide saabumist, siis saab praktiliste tegevustega edasi liikuda ja põtru kaelustama hakata.
Ülevaate RMK kahjudest tegi Lauri Ellram, RMK jahinduse peaspetsialist.
RMK metsakasvatuse vaatest on olukord parem, kui 5-6 aastat tagasi, põdra kahjustused põhimõtteliselt puuduvad. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata hirve kahjustustele just saartel. Uuest hooajast liitub RMK infosüsteem „JAHIS-ega“.
Lauri Ellrami sõnum oli jahimeestele:
- RMK ei otsi kahjustusi
- RMK tolereerib mingi osa taimede ära söömist metsloomade poolt
- Kahju akt tehakse ainult üks kord ühe metsakultuuri kohta (värske kahjustus)
- Koprakahjustused võetakse suurema tähelepanu alla
Metsasektori esindajana andis ülevaate Andres Olesk, EJS juhatuse liige. Ta kinnitas, et kõige olulisem märksõna on andmed. Teeme tööd seirega, kasutame ühtseid andmeid. Metsaomanike vaatest on mure suurem hirvega, kui põdraga.
Põdra 2025. aastal küttimisest tegi ülevaate Priit Vahtramäe, EJS-i juhatuse liige. Loe ettekannet siit
Hetkeseis 08.12.2025 seisuga.
Kogu Eestis on kütitud 2633 (01.12.25 oli 2494 ) põtra ja limiidi täitmine 78,7% (nädal tagasi 74,5%.) (lisandus 4,2 %,nädal varem 4,5 %) neist pulle 1127, lehmi 849 ja vasikaid 657 is.
Küttimise struktuur on 42,8 %, lehmi 32,24 % ja vasikaid 24,9 % (eelmine nädal 42,9 %, lehmi 32,8 % ja vasikaid 24,3 % ; 2 nädalat tagasi – pulle 43,11 % , lehmi 33,34 % ja vasikaid 23,55 %).
Nädalaga on muutunud struktuur pullid -0,1% + -0,56% + vasikad +0,6%. EJS juhatuse koosolekul tegime kokkuvõtet ja paljud avaldasid arvamust, et vasikate küttimine on jäetud hooaja lõpuks sellest hetkest 11.11.2025 on vasikate % tõusnud 3,6 % ja lehmade osakaal vähenenud vasikate arvelt 1,96 % ja pullid 1,7 %. Ehk vasikaid on juurde kütitud 251 is. Tegelikult aga on ka juurde kütitud 279 pulli (rohkem kui vasikaid) ja lehmi 197 is . Nii et päris paika see ei pea. Küttimine on juba 7 aastat kaldu pullide poole ja liiga palju.
Küttida veel viimase 1 nädalaga 713 ( nädal tagasi oli 852 ;2 nädalat tagasi oli 1007) põtra.
Aasta tagasi oli sama ajaga kütitud Eestis 2744 ehk 111 põtra rohkem.
Arvestusest on väljas umbes 30 jahipiirkonda ja nende andmed ning Harjumaa 2 suure andmed, mis on ka osaliselt.
Arvestades kõikide maakondade vahekokkuvõtteid siis kujuneb selle hooaja küttimiseks +/- 3100 põtra.
Ülevaade anti ka ,,Põdra Aasta“ enim vaadatud artiklite kohta, mille alusel tõdeme, et põdra arvukuse vähenemine valmistab suurt muret jahimeestele ja nad otsivad tuge valiklaskmist soovitustes, kuidas säilitada stabiilne ja jätkusuutlik küttimine.
EJS soovitus juba mitmendat aastat :,, Tähtis ei ole, kui palju me sellel aastal küttime , vaid see kui palju meil veel alles jääb ja õiges soolises ja vanuselises struktuuris.”
Peame tegema kõik selleks, et ühte aastasse ei satuks halbade asjade kokkulangemine, mis toob kaasa järsu langemise :
- Küttimine üle juurdekasvu
- Suurkiskjate arvukuse tipp viimasel sajandil
- Juurdekasvu langus
- Kokkuostu kõrge hind
Juttu tuli ka Lotka-Volterra mudelist, mis on ökoloogias ja saaklooma vastastikku sõltuvat populatsioonidünaamikat kirjeldav matemaatiline mudel .Priit Vahtramäe tõi välja, et sellel kevadel oli ta koos Kalev Jõgistega Eesti Maaülikooli Brigita Jakobsoni bakalauruse töö juhendaja, kus üritati ka põdra seost selle mudeliga Eesti suurkiskjatega, kuid kahjuks koostatud graafik seda ei näidanud. Küll aga näitab Marko Kübarasepa Edela-Eesti põdra osakaalu hundi toitumises 2004-2023, et kui oli põdra arvukuse tipp 2012-2014 siis oli ka põdra osakaal huntide toidulaual 48-54%. Arvukuse langedes vähenes ka osakaal 12-19 % juurde ja on jälle tõusvas trendis.
Peale põdra arvukuse langust hakkasid hundid toituma metskitsest ja nende osakaal tõusis 2018 aastal juba 80% ni, kuna metssigade arvukus oli langenud. Metssigade arvukuse tõusuga suurenes ka metssigade osakaal toitumises ja langes metskitse oma.
Lühitutvustus anti ka OXFORD akadeemia uuringule ,,Põtrade füsioloogilised ja käitumuslikud reaktsioonid koertega jahipidamisel.“ Avaldatud 30.detsember 2020. https://academic.oup.com/conphys/article/8/1/coaa122/6055252
Kokkuvõttes : Füsioloogiliste ja käitumuslike tulemuste põhjal võime järeldada, et haukuvate koertega jaht kujutab endast üksiku põdra jaoks märkimisväärset stressi. Põder võib suurenenud energiatarbimist kompenseerida, pikendades puhkuseaega päeval pärast jahikoera jälitamist. Samas võivad jahipidamisega seotud häiringute sagenemine ja kliimamuutustest tingitud kõrgem õhutemperatuur tõenäoliselt suurendada energiatarbimist ning seeläbi suurendada negatiivse mõju riski paljunemisele ja kehaehitusele. Kuna jahimeetodid ja kasutatavad jahikoerte tõud arenevad pidevalt, peavad majandajad jätkuvalt arvestama põtrade füsioloogiliste tagajärgedega.
Konsensuslik kokkulepe, et talvituva põdrapopulatsiooni arvukuseks peab järgnevatel aastatel jääma 10 000 -11 000 isendi juurde. Võimalusel tõstame arvukuse 3 aastaga 11 000 isendi juurde ja vaatame, kas midagi juhtub, samas oluline, et metsakahjustused osakaal ei tõuseks.
Valiklaskmise plakatit tutvustas Marko Vinni, EJS-i jahindusnõunik.
Põdra valiklaskmine õppematerjalid
Graafik: Hirve ja põdra omavaheline suhe Hiiumaa näitel
