Tartu Jahindusklubis toimus 5. augustil SRVA* seminar-koolitus “Ulukiabi korraldus Soomes ja Rootsis”.
Soome ja Rootsi kogemusest suurulukiabi korraldamisel olid kutsutud rääkima lektorid Paula Laukkanen (Riistakeskus (Soome Jahinduskeskus), jahipiirkondade vanemplaneerija, töötab ka SRVA (suurulukiabi) praktilises tegevuses Helsingi piirkonnas) ja Reima Laaja (Soome Jahindusamet, SRVA (suurulukiabi) juht).
Osalesid: Riistakeskus, SRVA, Eesti Jahimeeste Selts, Tartu Jahindusklubi (esindatud olid Tartu linna ümbritsevad jahiseltsid), Keskkonaaamet, Päästeamet, Valga Jahimeeste Selts, Põlva Jahiselts, Viljandi Jahimeeste Liit.
Teemad:
- Jahindusorganisatsioonid Soomes (põllumajandus- ja metsandusministeerium, Soome looduskaitseamet, ulukimajandajate ühingud, jahiõiguse omanikud jne.).
- SRVA – suurulukite ulukiiabi korraldus ja praktikad, milline on ülesande käik, kes annab tegevusteks korraldusi, jne.
- SRVA – operaatorite koolitus, vahendid ja ohutus.
- SRVA – sündmuste salvestamine, juhtumite arv ja asukohad, saadud andmete edasine kasutamine, nt. liiklusohutustöö ja hirvlaste populatsiooni hindamine.
- Sarnased tegevused Rootsis, suurimad erinevused ja sarnasused
Saime tervikpildi suurulukiabi korraldusest Soomes ja Rootsis. Jagasime oma kogemusi ja vastu saime palju teadmisi, mida Eestis rakendada, aga samas ka soovitusi, mis võiks lahendada erinevalt Soomest, Rootsist. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata ohutusele ja suurulukiabi teostajate koolitustele.
Ka võõrsil on juhtumite lahendamisel erinevate ametkondade ja organisatsioonide koostöö ja üksteise usaldamine väga tähtis.
Tõnu Peterson
Tartu JK tegevjuht
* AI selgitab:
SRVA on lühend sõnadest „suurulukite põhjustatud kahjustuste ennetamine ja suurulukitega seotud liiklusõnnetuste käsitlemine“. See on Eestis kasutatav termin ja süsteem, mis puudutab ulukite ja inimestega seotud intsidentide haldamist.
Täpsemalt:
SRVA tegevus hõlmab:
- Liiklusõnnetused suurulukitega – kui näiteks põder, metssiga või hirv satub teele ja juhtub avarii.
- Suurulukite tekitatud kahjud – nt kahjustused põllukultuuridele, aedadele või metsadele.
- Haiged, vigastatud või linnaruumi eksinud loomad – SRVA kaudu kutsutakse välja pädev isik (tavaliselt jahimees), kes hindab olukorda ja vajadusel sekkub (nt looma hukkamine, kui ta on ohtlik või raskelt vigastatud).
SRVA süsteemis:
- Osalevad kohalikud jahimehed (enamasti jahiseltside kaudu).
- Kutsungi võib teha häirekeskus, politsei või Keskkonnaamet.
- SRVA-s osalejad on saanud vastava väljaõppe ja neil on õigus loomi vajadusel hukata.
Miks see oluline on?
SRVA aitab tagada:
- Inimeste ja loomade ohutust liikluses.
- Kiiret reageerimist ulukitega seotud intsidentidele.
- Keskkonnaalast ja looduskaitselist tasakaalu, vältides tarbetut loomade kannatamist.
