2023. aasta loom on lendorav

2023. aasta loom on lendorav

1079
Lendorava aasta avatakse pidulikult 15. veebruaril Tallinna Loomaaias. Foto: Tarmo Mikussaar

2023. aasta loomaks on valitud lendorav, kellest on viimastel aastakümnetel kujunenud üks looduskaitse sümboleid.

See on liik, kellesse, nagu ka looduskaitsesse, on vastakat suhtumist. Oma elupaiganõudluse ja kaitsestaatusega on lendorav katusliik paljudele vana metsa liikidele ning suunab meid metsa jätkusuutlikumalt majandama. Tegemist on liigiga, mille käekäik huvitab paljusid, kuid vaid vähesed on looma ennast näinud ja seetõttu on lendorava aasta eesmärgiks tutvustada selle saladusliku liigi elu.

Valdavalt öise eluviisi tõttu tegutseb lendorav metsas üldjuhul ajal, kui inimene seal ei liigu. Pesast lahkudes kaob loom puuvõrasse või kaugemale metsa, kust teda on peaaegu võimatu üles leida isegi jälgimisseadmete abil. Ka päevasel ajal pole võras toimetavat lendoravat kuigi lihtne märgata, sest tema karvavärvus sulandub ühte haavakoore ja sellel kasvavate samblike omaga. Lendorav on Kirde-Eesti pärisasukas. Just seal paiknevad tema teadaolevad leiukohad. Vaatamata sellele, et viimastel aastatel on lendorava asustatud pesakohtade arv tõusnud, on viimase sajandi jooksul liigi levila Eestis siiski järsult ahenenud.

Just elupaikade vähenemine ja killustumine ning väike loomade arvukus eraldatud gruppides on põhjusteks, miks viimase liikide ohustatuse (punase nimestiku) hindamise järgi on Eesti lendorava asurkond kriitiliselt ohustatud. “Lendorava elupaikadeks on vanad õõnsate haabadega segametsad, kus elab koos lendoravatega sadu teisi, sageli vähemärgatavaid ohustatud ja kaitsealuseid liike. Lendorava elupaiku kaitstes tagatakse ka teistele vanametsaliikidele kodukoha säilimine. Metsamajanduse termineid kasutades on need metsad aga raieküpsed ja seega peitub lendorava elupaikade säilitamise vajaduse ja metsatööstuse huvide vahel paratamatu vastuolu, mille tulemusel tekib klassikaline olukord, kus liik muutub nö “majandust” takistavaks patuoinaks. Just lendoravat, aga ka looduskaitset üldisemalt, kiputakse pidama metsafirmade raskuste ja puidu nappuse põhjuseks. Kas aga saab piiratud alal, Alutagusel, elavat lendoravat süüdistada Eesti metsa- ja puidutööstuse halvenevas olukorras ja maaelanikkonna kiirenevas vähenemises, nagu väidetakse? Tundub meelevaldne,” kommenteeris lendorava valimist aasta loomaks Eesti Terioloogia Seltsi liige Tiit Maran. “Vastupidi, lendorava käekäik võiks olla indikaatoriks meie metsamajandamise praktika säästlikkuse hindamisel.” 

Nii kutsumegi uuel aastal tutvuma lendoravate salapärase eluga – osalema temaatilistel vestlusõhtutel, ekskursioonidel ning talgutel, külastama fotonäitust ja osa võtma luulevõistlusest. Alates 7. märtsist ootab Eesti Loodusmuuseum külastama väliseestlasest lendoravate uurija Illar Muuli näitust, kus on välja pandud joonistused erinevatest maailma lendoravaliikidest. Suve algusest on huvilised oodatud Iisakule, kus valmib Soome-Eesti ühise LIFE projekti ühe tulemusena lendorava elu tutvustav õpperada. Lendorava aasta avatakse pidulikult 15. veebruaril Tallinna Loomaaias.

Aasta sündmuste kohta saab lugeda aasta looma lehel Looduskalendris, Eesti Terioloogia Seltsi Facebooki- ja kodulehelt ning ning lendorava LIFE IP projekti kodulehelt

Aasta looma tegevusi korraldavad: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Loodusmuuseum,Tallinna Loomaaed, MTÜ Aasta loom, Keskkonnaamet, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Jahimeeste Selts, Looduskalender.ee, Natourest, RMK, Ülemiste Keskus.

 

JAGA