Ümarlaual käsitleti maaomanikega jahitähtaegade muutmist

Ümarlaual käsitleti maaomanikega jahitähtaegade muutmist

1160
Foto: Tõnis Korts

Neljapäeval, 19. oktoobril toimus EJS ja maaomanike esindusorganisatsioonide järjekordne ümarlaud. Seekordsed käsitleti metskitse jahitähtaegade muutmise arutelu ja põdra jahitähtaegade võimalikku muutmist.

Ümarlauda juhtis EJS president Margus Puust.

Metskitse jahitähtaja teemaga alustati juba eelmine kord. Ulukiseire spetsialistid on teinud korduvalt ettepanekuid, et suvist sokujahti võiks lühendada ja talvist metskitsejahti pikendada. Põhjenduseks on see, et mitte küttida dominantseid isendeid jooksuajal. Laual oli ka mitmeid teisi variante. Uuriti kuidas on naabritel ja missugune praktika on Põhja- ja Kesk-Euroopas. Toimus arutelu mille käigus avaldasid arvamust kõik osalejad.

Arvamused olid erinevad. Hetkeseisuga kütitakse jooksuajal väga väike osa dominantsetest isenditest, mistõttu see oluliselt populatsiooni ei mõjuta. Jahimeeste arvates jahiaja pikendamine ei ole mõistlik samas maaomanike esindajate sõnul annaks see võimaluse küttida metskitsi kahjustuskohtades. Arutelu olid huvitavad ja argumenteeritud. Ühiselt otsustati koguda rohkem andmeid küttimise ja kahjude kohta ja teema juurde tullakse tagasi kevadel. Kõik osapooled olid nõus, et metskitsepopulatsiooni tuleks paremini ohjata, et hoida ära liiga suurt arvukust, mis eelkõige kahjustab populatsiooni ennast ja tekitab ka majanduslikke kahjusid. Teadlastega lepiti kokku, et viimased koostavad jahimeestele metskitse küttimise kohta soovitused.

Lisaks arutati põdrajahi tähtaega. Analüüsimiseks võeti kehtivad jahiajad ja vaadeldi neid nii bioloogilisest, sotsiaalsest kui ka majanduslikust aspektist. Teadlaste uurimise põhjal toimub põtrade viljastamine 15. septembrist kuni 1. oktoobrini. Sellel perioodil viljastatakse 70% emasloomadest. Samuti on see aeg, millal toimub põdra peibutusjaht. Samas on põdra asurkond Eestis heas seisus, seda näitavad ka viimasel trofeenäitusel väljas olnud trofeed.

Teadurid tutvustasid põtrade jooksuaja käitumist ja peibutusjahi võimalikku mõju populatsioonile. Küsimuseks on olnud see, et põdrad tekitavad kahju just talve teisel poolel, kui põdrajahti ei toimu. Samas ei ole ka praktikat, et nuhtlusisenditele väljastataks eriload. Jahimehed ei toetanud põdrajahi pikendamist, kuna siis oleks raske läbi viia valik- ja struktuurset küttimist. Ka põdra jahitähtaegade osas mingeid muutmise ettepanekute otsuseid vastu ei võetud. Otsustati teemaga edasi tegeleda ja samuti teha hooaja kokkuvõtted, et näha, kuidas on jahi lõppedes populatsiooni seisund.

 




JAGA