Ulukid nurjavad metsaseaduse täitmise

Ulukid nurjavad metsaseaduse täitmise

1510
Põdrakahjustus. Foto: Kaarel Roht

Metsaseaduse järgi peab mets olema uuenenud seitse aastat pärast raiumist, kuid hiirte, jäneste, kitsede ja põtrade laastustöö järel jäävad kasvama vaid üksikud istutatud puud.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Väätsa metskonna metsniku Argo Urbalu ütlust mööda kestab kuni 15. maini värskete ulukikahjustuste inventuur, mille andmed lähevad keskkonnateenistustele, kirjutab Järva Teataja.

Nii palju, kui Urbalu on jõudnud vaadata, on igat metsakultuuri ehk istutatud noort metsa näksitud. “Igal metsnikul on proovitükk, millelt edastame andmed Tartusse põtrade arvukust ja toitumisharjumusi uurivale Jüri Tõnissoni juhitavale rühmale,” selgitas ta.

Oma tükki Purdi mõisa taga vaatamas käinud Urbalul polnudki lugeda sinna istutatut, ainult põdrapabulaid. “Suurtest, kolme-neljameetristest kaskedest, mis olid sinna looduslikult kasvanud, olid põdrad 50 protsenti pooleks murdnud, et mahlasemaid oksi kätte saada – nagu sõda oli üle käinud,” lausus ta. “Mände pole mõtet metsa istutadagi, parem viia kohe söödaplatsile.”

Metsameeste seas on liikvel uskumatuid lugusid, kuidas langi ühes otsas alles istutatakse kuusekesi, kui teises otsas on kitsed ja põdrad juba kallal.

Järva Teataja käis Urbaluga ühel Paide-lähedasel metsakultuuril, kuhu nelja aasta eest istutati kuuski. “Eelmisel aastal käisime neid hooldamas, kõik oli korras. Sel talvel on enamikul taimedel latv ja ka küljekasvud ära hammustatud – need taimed on hukule määratud,” selgitas Urbalu “Sama pilt avaneb mujalgi.” Tänavu tehakse Järvamaa riigimetsades istutustöid 279 hektaril, keskmine lank on üks kuni poolteist hektarit.

RMK Väätsa metskonna metsaülem Harti Paimets ütles, et kahjustused on viimastel aastatel süvenenud ja sama probleem on igal pool.

Loe lähemalt Järva Teatajast.