Suurim probleem täna Euroopas on sigade Aafrika katk

Suurim probleem täna Euroopas on sigade Aafrika katk

595
Tauditõrje teemaline pressikonverents Sofias. Fotod: Andra Hamburg

8. märtsil Bulgaarias Sofias toimunud ulukitervishoiualasel pressikonverentsil tõdeti, et Euroopa suurim probleem loomatervishoius on täna sigade Aafrika katk.

Euroopa komisjoni toidu- ja tervisohutuse osakonna liige Vytenis Andriukaitis

„Igal ulukihaigusel on erinev iseloom, mis tõstatab ühiskonnas üles teatud probleeme,“ selgitas Euroopa komisjoni toidu- ja tervisohutuse osakonna liige Vytenis Andriukaitis. „Marutaudi vaktsiini kasutamine on toonud palju edu eluslooduse haldamisel, ent suurim probleem ja väljakutse on täna sigade Aafrika katk”.

Euroopa Liit on kehtestanud seakatku leviku piiramiseks kindlad kontrollmeetmed bioohutuse kohta. Euroopa riigipiiridel kontrolitakse põhjalikult turistibusse jms, et seakatku levikut vähendada. Samuti on Euroopa Liidul kavas metssea populatsiooni vähendamise strateegia, mis lähtub riigipiiridest ja kehtestatud tsoonidest.

Bulgaaria põllumajandusminister Rumen Porodzanov

 “Sigade Aafrika katku puhul on üheks olulisemaks aspektiks see, et seda tuleb eurooplastele rohkem teadvustada, eriti riikides, kuhu taud veel jõudnud pole,” selgitas Bulgaaria põllumajandusminister Rumen Porodzanov.

Euroopa Komisjon on alates seakatku leviku algusest kulutanud tauditõrjele 48,3 miljonit eurot, et uurida seakatku etoloogiat, uue vaktsiini välja töötamist jms. Samuti tehakse koostööd Venemaa viroloogia osakonnaga, et seakatku aspekte uurida. Euroopa Liidul on kavas rohkem järelevalvet teostada ka lennujaamades ja sealsetes toiduosakondades.

(vasakult) Bulgaaria tervishoiuagentuuri spetsialist Damyan Illev ja Rootsi veterinaariainstituudi ekspert Torsten Mörner

Rootsi veterinaariainstuudi spetsialist Torsten Mörner tõdes, et on äärmiselt oluline et seakatku ja selle tunnuseid hakatakse võimalikult vara uurima. „Lisaks peaks seakaatkutõrje planeerimisel koostama nii riigi kui kohaliku tasandil plaani,” lisas Mörner.

FACE esindaja Tom Van de Maele

Jahipidamine on seakatku leviku piiramisel üheks võtmerolliks, kuna jahimehi peetakse kogenenuks, hea orienteerumistajuga, aktiivseteks ja loodusttundvateks spetsialistideks. “Esiteks on oluline, et jahimees teaks täpselt millised seakatku tunnused ja kuidas selle vastu võidelda ning jälgima rangelt bioohutuse nõudeid,” selgitas Euroopa jahindusorganisatsiooni FACE õigusosakonna spetsialist Tom van de Maele. „Jahimehed on metsaelu silmad ja kõrvad ehk ta on esimene, kes sealseid muutuseid märkab,” lisas Maele.

Konverentsil täheldati, et on seakatku peamine levitaja on inimene. Seega rõhutasid Euroopa tauditõrje spetsialistid, et inimesed peaksid Euroopas liikudes rohkem desifintseerimise vahendeid kasutama, eriti riikides kus on sigade Aafrika katk. Kuigi seakatk üldiselt ei üle 1000 km ei levi, on taudi leviku ajaloos näha suuri hüppeid riikide vahel.  

Euroopa Liit kavatseb loomatervisuhoiuseaduses teha täiendavaid muudatusi seaduses seoses seakatkuga. Samuti on Euroopa Komisjon panustanud seakatku võimaliku ravi väljatöötamisse varasemast rohkem ressurssi, et uurida metsloomade käitumist seoses seakatkuga.

8.-9. märtsil toimub Bulgaarias Sofias kahepäevane konverents „Eluslooduse roll loomatervise haldamisel“, mida korraldab Euroopa Komisjon koostöös tervise- ja toiduohutusosakonna ning ELi eesistujariigi Bulgaariaga. Viimaste andmete järgi on sigade Aafrika katk levinud Baltikumi, Poola, Tšehhi ja Rumeeniasse. Bulgaaria korraldajad valmistasid konverentsi tarbeks kuues keeles jahimeestele seakatkualaseid teabelehti, sh ka eesti keeles.