Paides toimus volinike aastakoosolek

Paides toimus volinike aastakoosolek

1065
Foto: EJS

26. aprillil toimus Järvamaal Paide muusika- ja teatrimajas EJS-i traditsiooniline volinike koosolek, kus oli 206 volinikust esindatud 158. Päevakorras oli seitse küsimust.

Enne koosoleku algust tutvustati EJSi 50 aastapäevaks valminud videot „Need oleme meie“ 1. osa. Volinike koosoleku avas EJS-i president Margus Puust, kes tervitas kõiki delegaate ja tänas kohale tuleku eest. Puust tegi lühikokkuvõtte möödunud aastast ja andis volinikele aru, miks on just sellist suhtlemist partnerite ja avalikkusega harrastatud ning mis on olnud tegevuste põhilised lähtepunktid ja väärtused. Koosoleku juhatajaks valiti EJS-i asepresident Priit Piilmann ja protokollijaks Lea Truska.

Seejärel kinnitati päevakord ning traditsiooniliselt anti üle EJS-i tunnustusavaldused. Seekord pälvisid vapimärgi Metsise: Liivi Amor, Jüri Käo, Andres Lillemäe, Vilmar Rei ja Toomas Sildmäe.

Teenetemärgi Ilvese said 24 tublit jahimeest: Ülo Sullakatko, Jüri Loide, Lembit Kongas, Raivo Riis, Udo Veelend, Hillar Paide, Uno Siitoja, Arend Ruben, Mait Klaassen, Jaan Paomees, Jüri Kaju, Eldor Pärn, Elmar-Johannes Süda, Villu Lepp, Ülo Ruuder, Teet Lood, Peeter Hussar, Valeri Homin, Mait Tint, Indrek Reinaru, Kulno Rehkalt, Erki Smitt, Jüri Pikma ja Veiko Laev.

Seejärel tegi Margus Puust illustreeritud ülevaate juhatuse tööst. Volinikud võtsid selle teadmiseks. Volikogul esitleti ka uut aastaraamatut, mida jagati kõigile volinikele. Aastaraamatu kaante vahelt võib leida nii jahiaasta statistikat, EJS-i juhatuse töö ja haldustegevuste kokkuvõtet kui ka suurt ülevaadet EJS 50 juubeliaastale pühendatud üritustest jpm.

Esitleti aastaaruannet, kinnitati eelarve, arutleti avalduse üle

Koosoleku juhataja andis sõna tegevjuhile Tõnis Kortsule, kes esitles EJS 2017. aasta auditeeritud aruannet. Aruanne oli koos kommentaaridega eelnevalt kõigile kättesaadav. Delegaadid kinnitasid ühehäälselt aruande ja samuti määrasid 2018. aasta audiitori, kelleks sai taas Aare Olander. Seejärel esitles tegevjuht 2018. aasta eelarve projekti, mis oli samuti eelnevalt koos kommentaaridega esitatud tutvumiseks ja küsimuste esitamiseks.

Koosolek kinnitas ka eelarve. Nii majandusaasta aruande kui ka eelarve osas on volinikel ka edaspidi võimalus soovi korral informatsiooni saada. Eelarve paremaks lugemiseks on jooksva aasta eelarve kõrvale lisatud ka eelmise kahe aasta plaanitu ja täitmine.

Kuues päevakorra punkt oli juhatuse liikme tagasikutsumine. Juhatuse liige Roland Pullerits oli eelnevalt esitanud juhatusele avalduse, et kujunenud olukorra ja pingete tõttu soovib Ida-Viru jahiseltsis oma liikmelisuse peatada. Juhatuse liikmetel mitte mingisuguseid etteheiteid talle ei olnud, vastupidi, Roland Pullerits oli alati aktiivselt istungite tööst osa võtnud ja edendanud Eesti jahindust ja esindanud oma piirkonna huve. Volinikud rahuldasid selle avalduse ja uut esindajat ei valitud. Seda tehakse president Margus Puusti sõnul aasta pärast.

 

Tutvustati teema-aastat

Tegevjuht Tõnis Korts esines ettekandega aasta teemal „Jahindus on looduskaitse“. Ettekandes selgitas ta, mis on käesoleva teema-aasta sisuks ja kuidas iga selts saaks tegevustega kaasa lüüa. Oluline on jahimeeste kui loodusest hoolivate ja selle nimel tegutsevate inimeste positiivse kuvandi loomine ühiskonnas. Üks võimalus on kohalikke arvamusliidreid ja ajakirjanikke kutsuda ühisjahile ning jahi käigus avada jahimeeste olemust ja meie tegevusi.

Samal teemal esines volinik ja juhatuse liige Priit Vahtramäe, kes tutvustas põdra majandamist Eestis viimastel aastatel ja kutsus jahimehi üles nii põtra kui ka teisi sõralisi teadmiste põhiselt ja vastutustundlikult majandama. Vahtramäe tuletas meelde, et EJS juhatus on vastu võtnud soovitused nii põtrade kui metskitsede küttimiseks, mis on saadaval kodulehel.

Käsitleti ka muid aktuaalseid teemasid

EJSi IT lahendustest tegi ülevaate haldusspetsialist ja IT projektijuht Karri Urban. Ta rääkis tehtust, selgitas kus asume praegu ja millised on tulevikuplaanid. Urban tuletas meelde seda, et tänu arendustele ja muudatusele ei ole jahiseaduses alates 1. jaanuarist vaja kaasas kanda jahitunnistust, laskekatse tunnistust ega vibujahi laskekatse tunnistust.

Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm, tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ning tegevjuht Tõnis Korts tutvustasid Eesti jahimeeste kokkutuleku korraldust ja kutsusid kõiki volinikke osalema.

Samuti andis tegevjuht teada, et EJSil on õnnestunud saada riigilt kolmas jahisagedus Jaht 3 ja uuest hooajast alates peaks jahimeestel sageduste kattuvusega vähem probleeme olema. Lisaks on õnnestunud VTAga läbirääkimistel saada metssea proovi eest kompensatsioon 10 eurot, mida makstakse tagasiulatuvalt alates 1. aprill.

Koosolekul esitletud materjalid laetakse Zone pileveserverisse 3. mail volikogu materjalide juurde.