Ornitoloogide ettepanekud ei leidnud toetust

Ornitoloogide ettepanekud ei leidnud toetust

302
Foto: Tõnis Korts

Riigikogu keskkonnakomisjonis 9. jaanuaril toimunud linnujahiteemalisel nõupidamisel ei toetatud ornitoloogide ettepanekuid linnujahi piiramiseks.

Riigikogu keskkonnakomisjonis arutati linnujahi korraldamist väliskülalistele. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) koostas kollektiivse pöördumise, kus palutakse abi väidetavate tapatalgute lõpetamiseks. Mitmete kutsutute sõnul sisaldab pöördumine olulisi ebatäpsusi, on maaomanikele solvav ja kohati esineb selles ka valeväiteid. Sellises olukorras ei pidanud ka EJSi esindajad võimalikuks ornitoloogide ettepanekuid toetada.

Loomulikult ei eita EJS, et probleemi ei ole, aga tegemist on globaalsete protsessidega. Ühinenud Euroopas on piirid avanenud ja erinevate kultuuride inimesed liiguvad vabalt. Me peame uue olukorraga harjuma ja mitte kandma endas sallimatust ja võõraviha teiste meist palju vanemate kultuuride esindajate suhtes. Pigem kainelt ja emotsioonivabalt otsima lahendusi, mis toimivad. Euroopa Liit ei tähenda ainult rahalaevasid, see on ka inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine.

Hästi kirjeldas olukorda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen. Tema sõnul on mõistlik reguleerida teadlikkuse tõstmisega neid valdkondi, kus on raske järelevalvet teostada. Linnujaht on üks sellistest. Ka EJSi arvates on tegemist eetika ja kultuurierinevuste küsimusega, mida saab lahendama teadlikkuse tõstmisega. EJSi esindajad on kohtunud jahikorraldajatega ning suurem kohtumine on plaanis ka jaanuaris. Jahikorraldajad selgitavad omakorda meie reegleid jahikülalistele, mis aitaks jahiturismikorraldust paremaks muuta. 

Tegelikult on see muutus juba tulnud, kuna keskkonnainspektsioon ei ole sel jahihooajal avastanud rikkumisi, mis esinesid varematel aastatel. Vaatamata suurenenud ja täpsemale järelevalvele ei registreeritud eelmisel jahihooajal nt ühtegi elektroonilise peibuti kasutamise juhtumit. Kokku kontrolliti 60 jahimeest, mis moodustab u 10 protsenti linnujahikülalistest. Kogu hooaja jooksul registreeriti vaid üks rikkumine kogu riigi kohta, kus salves oli lubatust üks padrun rohkem. See näitab ilmekalt, et just selgitustöö on see, mis valdkonnas vilja kannab.

EOÜ on viidanud sotsiaalmeedias levivatele fotodele. Tegelikult viidatakse vanadele fotodele ja videolõikudele. Eelmisel aastal suudeti netiavarustest leida fotod vaid ühe linnujahi puhul, kus osalesid Kuveidi jahimehed. Seda juhtumit uuris Keskkonnainspektsioon ja seal ei leitud midagi seadusega vastuolus olevat. Mitmetest jahimeestest koosnev grupp pidas mitu päeva linnujahti, saak pandi kokku ja ükshaaval pildistati. Selliste fotode suvaline tõlgendamine ja spekuleerimine ei ole väga mõistlik tegevus. Kui aga sellised fotod on ainukesed argumendid, et muuta õiguskorda, siis see ei ole kindlasti piisav.

Osalejad ei pooldanud ornitoloogide ettepanekuid administratiivsete vahenditega keelata ja käskida. Seda ei peetud toimivaks lahenduseks.

EJS on deklareerinud, et meie lähtume teaduspõhisest jahindusest. Arvud ja faktid on meie sõbrad ja need aitavad analüüsida olukorda. Jahindus püsib kolmel alustalal. Lisaks bioloogilisele on jahinduses ka sotsiaalne ja majanduslik pool. Seetõttu on mõistlik linnujahi puhul arvestada kõiki neid aspekte. Jahikülaliste vastuvõtmine turismi madalhooajal, sügisel annab olulist sissetulekut maapiirkondades. Lisaks jahipidamise teenusele tarbitakse nii majutust, toitlustust, transporti kui ostetakse kaasa ka kohalikke suveniire. Ei ole mõistlik tormata ei tea kustkohast üles kerkinud emotsioonidega summutama meie maaelu jm rahvale olulisi tegevusvaldkondi.

Meid piirab linnugripp, põllumeestele lindude poolt tekitatud kahjud suurenevad ja maksumaksjad ei tule järjest kasvavate kulutustega toime, osade linnuliikide arvukus kasvab kiiresti, maaelu hääbub – kõik need probleemid nõuavad kompleksseid ja terviklikke väärtuslahendeid.

Arutelu oli sisukas ja sõna said kõik osalejad. Heameel oli jahimeeste esindajatel sellest, et komisjonis jäi kõlama terve mõistuse hääl. Lisaks komisjoni liikmetele olid kutsutud Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse esimees Andres Kalamees, linnukaitse programmijuht Veljo Volke ja kommunikatsioonispetsialist Meelis Uustal, Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust, tegevjuht Tõnis Korts ja nõunik Kaarel Roht, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen, Eesti Erametsaliidu esindaja, Metsatervenduse OÜ metsaülem Anti Rallmann, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ja jahinduse nõunik Tõnu Traks ja Roland Müür Keskkonnaametist.

Keskkonnaministeeriumi esindajad ei pooldanud samuti ornitoloogiaühingu ettepanekuid ja tegid ettepaneku jahikülalisi koolitada. Ehkki EJS näeb siin mõningaid korralduslikke probleeme, toetas enamik koosolekul osalejaid seda ettepanekut.

Komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul läheb EOÜ pöördumine edasi fraktsioonidesse, kes samuti oma seisukoha võtavad.EJS kutsub jaanuaris kokku jahikorraldajad, et teema üle üheskoos edasi arutada.

Loe Keskkonnaministeeriumi, EJSi ja Eesti Ornitoloogiaühingu ettekandeid. Vaata ka ornitoloogide rahvaalgatust SIIT.

Vaata EJSi keskkonnakomisjonis tehtud ettekannet SIIT