Norra valitsus plaanib hukata looduskaitsealal elava hundikarja

Norra valitsus plaanib hukata looduskaitsealal elava hundikarja

987
Foto: Flickr

Delfi Lemmikloom kirjutab, et Norra valitsus on määranud sellel talvel hukule terve hundikarja. Ja seda hundialal, mis on vaid 5% Norra territooriumist ning kus huntidel peaks olema tugevam õiguslik kaitse kui ülejäänud Norras. Eesti loomakaitsjad püüavad hunte aidata.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus ja nende Norra kolleegide hinnangul loob Norra valitsuse hiljutine otsus ohtliku pretsedendi – see on esimene kord pärast hundi tagasitulekut Norra loodusesse 1990-ndatel aastatel, kui huntidele lubatakse pidada jahti hundialal, kirjutab Delfi Lemmiklooma portaal.

MTÜ Loomuse liikme ja Norra loomakaitseorganisatsiooni NOAH juristi Katrin Velsi sõnul põhjendab Norra valitsus otsust vajadusega „leevendada konflikti ühiskonnas”, mis valitsuse arvates kaalub üles seaduses sätestatud nõude hunti kaitsta. „Tegelikkuses on otsus poliitiliselt ajendatud – selle otsusega püüab valitsus tulla vastu nendele poliitilistele jõududele, kes soovivad hundiasurkonda Norras äärmiselt ohustatud tasemel hoida,” ütles Vels.

Hunt on Norras äärmiselt ohustatud liik ja kantud Punasesse Raamatusse. Norras leidub kuni 74 hunti, mis moodustab osa Skandinaavia hundiasurkonnast, mille suuruseks on hinnanguliselt 410 hunti. Täna on huntide küttimine Norras seadusega keelatud.

„Ökoloogide hinnangul on ka Eestis huntide olukord üsna halb. Seda peamiselt liigse jahisurve, suure häiringu ning elupaikade tükeldatuse tõttu,” sõnas MTÜ Loomuse liige ja keskkonnaeetik Mattias Turovski. “Hunt kui tippastmekiskja ja metsasanitar on metsakooslustele suure tasakaalustava jõuga, reguleerides tõhusalt väiksemate kiskjate ning saakloomade, nagu metskitsed, arvukust. Et hundid saaksid täita oma ökoloogilist rolli, peaks nende populatsioon olema tunduvalt suurem, kui need hinnanguliselt 100-200 võsavillemit, kes täna Eesti hundiasurkonna moodustavad.”

Loe lähemalt Delfist.