Maaelu: Jahimeeste kokkutulekul käis rekordarv osalejaid

Maaelu: Jahimeeste kokkutulekul käis rekordarv osalejaid

366
Foto: Andra Hamburg/EJS

Eestis on umbes 16 000 jahimeest ja -naist. Suur osa neist kogunes läinud nädalavahetusel Pärnumaale Lääneranna valda Pärlseljale, et osaleda jahimeeste kokkutulekul „100 Pärnus”.

Just tänavusel koduriigi juubeliaastal möödub esimesest sarnasest kokkutulekust, mis leidis aset Toila-Oru pargis, juba pool sajandit. Kokkutuleku traditsiooni on jätkatud Eesti eri paigus sisuliselt samas formaadis, kus võrdselt tähtsad on jahinduslikud võistlused, koolitused ja meelelahutus. Osalejate arvult on üritus kasvanud suureks perefestivaliks. Pärlseljal oli osavõtjaid õige veidi alla 6000. Maa Elu uuris pärast kokkutuleku lipu langetamist Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhilt Tõnis Kortsult, kuidas ta peakorraldajana kokkutulekuga rahule jäi.

Tõnis Korts: Ümardatult kuus tuhat osalejat tähendab meie kokkutulekute uut rekordit. Nii suure arvu saime kokku osalt tänu riigi ja jahimeeste kokkutuleku juubelile ning kindlasti ka merele, sest Pärlselja asub mere ääres. Meri on eestlasele alati magnetina mõjunud. Rahvast toob kokku seegi, et oleme püüdnud kokkutuleku teha huvitavaks mitte ainult jahimeestele, vaid ka nende peredele. Siin on isegi omaette lasteala, kus nad end hästi ja turvaliselt tunnevad. Et ettevõtmine oleks mitmekülgsem, kutsusime siia jahinduse ja kalandusega seotud ettevõtted, millest kaubatänaval moodustus lausa väiksemat sorti mess.


Traditsiooniliselt tugineb kokkutulek kolmele sambale: kvaliteetne meelelahutus, erialane ja sportlik mõõduvõtmine ning kolmandaks koolitused ja töötoad. Ilma kokkutulekuteta kaoks inimeste otsene side. Isegi nüüdses netimaailmas ei asenda miski vahetut kontakti. Pean Eesti jahirahvast kiitma – osatakse korraga nii lõõgastuda kui ka olla distsiplineeritud. Siin on tegemist relvade ja tehnikaga, millega kokku puutudes on vaja säilitada kaine meel ja alluda korraldustele.

Mis jahimeeste vestlustes kõige rohkem kõneainet pakub?

Kõige rohkem olemegi mures agressiivsete „looduskaitsjate” pärast, kes tegelikult loodust ei tunne. Kui nemad hakkavad loodusele olulisi otsuseid vastu võtma, halveneb otsuste kvaliteet drastiliselt. Teine oht on see, et äri ja kasuahnus tungib loodusesse. Loodust ei peaks kasutama sihiga teenida raha. Loodusele ja loodusväärtustele peab meil kõigil juurdepääs olema. Meie leiame, et jahil ja saunas on kõik võrdsed.

Veel erutab jahimeeste meeli suurkiskjate teema – kui palju neid peaks olema, kui palju hunte, karusid, ilveseid. Uued liigid, näiteks šaakal, kuidas nendega toimida, on arutlusteema. Lisaks muidugi erinevad haigused.

Loe edasi Maaelust.