Linnugripi oht ei ole möödas

Linnugripi oht ei ole möödas

1221
Foto: Flickr

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus. Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) teavitatakse aeg-ajalt surnud uluklindudest, siiani on õnneks proovide vastused negatiivsed olnud.

Kuigi alates eilsest võib kodulinde taas õues pidada, ei ole lindude gripi oht möödas, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.

Lindude grippi on enim diagnoositud Saksamaal, Austrias, Taanis ja Ungaris. Lisaks on lindude grippi diagnoositud meie naabrite juures Soomes, Rootsis ning ka Poolas, Hollandis, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Šveitsis, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias, Kreekas, Serbias, Hispaanias, Portugalis ja Ukrainas. Sellest aastast on lisandunud lindude gripi juhtumitega riikide hulka ka Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblast.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist. Seni ei ole Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmetel inimeste seas ühtegi haigusjuhtu registreeritud.

Viiruse kandjateks on paljud linnuliigid

Vastavalt Eesti Maaülikooli õppejõudude (Must jt 2016) koostatud lindude gripi riskiprofiilile on kõige kõrgema riskitasemega linnuliigid viupart, sinikael-part, suur-laukhani, naerukajakas, kühmnokkluik, kalakajakas, tuttvart, kiivitaja, laululuik ja hallhani.

Mõõduka riskitasemega liigid on rabahani, piilpart, soopart ja punapea-vart. Madala riskitasemega linnuliikidena võib määratleda sõtkast, lauka ehk vesikana, tutkast, kormorani, rääksparti, rägaparti, luitsnokk-parti, tõmmukajakat ja väike-laukhane.

Lisaks on 2016. aastal haigestunute hulgas nimetatud näiteks järgmisi linnuliike: hall haigur, tuttpütt, jõgitiir, hiireviu, väikepütt, tait, lõuna-hõbekajakas, rabapistrik.

Riskipiirkondi on nii rannikul kui sisemaal

Kokku on Eestis kevadrände perioodil 33 riskiala ja üks tõenäoline riskiala (Narva veehoidla, täpsemad andmed puuduvad), mis on jagatud kuueks suuremaks riskipiirkonnaks.

Kõrge riskiga aladeks loeti need piirkonnad, kus võib kevadel peatuda üle 10 000 riskiliikide hulka kuuluva linnu. Kõrge riskiga alad on Matsalu rahvuspark (RP), Silma looduskaitseala (LK), Tartumaa märgalad, Võrtsjärv, Luitemaa maastikukaitseala (MKA), Peipsi rannik Tartumaal ja Põlvamaal, Vooremaa, Suur ja Väike väin, Tallinna ümbrus, Audru polder, Kihnu väin, Käina laht, Kõrgessaare-Mudaste piirkond Hiiumaal ja Sõrve Saaremaal.

Loe edasi Maablogist.