Jahiseaduse rikkumiste arv tõusis 17%

Jahiseaduse rikkumiste arv tõusis 17%

772
Foto: EJS

Keskkonnainspektsioon alustas 2019. aastal keskkonnarikkumistega seoses 1201 väärteomenetlust, sealhulgas kõrgendatud tähelepanu all olnud jäätmevaldkonnas alustati 232 väärteomenetlust.

„Ühelt poolt saab Keskkonnainspektsiooni kiita tubli töö eest. Teisalt ei tee need arvud rõõmu,“ nentis keskkonnaminister Rene Kokk. „Keskkonda puudutavate õigusrikkumiste arv on aastatuhande algusega võrreldes küll mitu korda vähenenud, ent püsib viimastel aastatel enam-vähem samal tasemel. Aastast aastasse tuleb inspektsioonil näha palju vaeva röövpüüdjate ning jäätmereeglitest üleastujate ohjeldamisega.“

„Jäätmevaldkonnas on probleeme alates metsa alla viidud jäätmehunnikutest kuni ebaseaduslike riikidevaheliste jäätmevedudeni välja. 2019. aastal oli Keskkonnainspektsiooni prioriteediks võitlus seadusi eiravate jäätmekäitlejatega,“ märkis Keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu.

„Jäätmekäitlusplatsidele kiputakse kokku kuhjama lubatust suuremad jäätmehunnikud (enamasti ehitus-lammutus jäätmed) ja nende sorteerimisega ei saada hakkama. Kui metsa alla viidud prügihunnik on kole ja riivab silma, siis suurte jäätmehunnikutega kaasnevad juba tõsised ohud alates pinnasereostusest kuni tulekahjudeni välja. Ei ole harvad ka juhtumid, kus jäätmehunnikutega platsid jäetakse variisikutele ja lõpuks peab maaomanik või riik need koristama,“ lisas Avarsalu.

Kui võrrelda 2018. ja 2019. aasta andmeid, siis väärteomenetluste koguarv suurenes umbes 200 võrra. Suurim tõus oli looduskaitseseaduse ja kalapüügiseaduse rikkumiste registreerimises (vastavalt 58% ja 31%), jahiseaduse rikkumiste arv tõusis 17%. Ennekõike jääb kasv Tartumaa arvele, kus väärteomenetluste arv aasta jooksul enam kui kahekordistus. Selle taga on teadlik tähelepanu suunamine võimalike probleemide väljaselgitamisele: ühelt poolt mais-juunis korraldatud kontrollreid kohapüügi rikkumiste tuvastamiseks, teiselt poolt kontrolli tugevdamine Emajõe ääres puhkajate ja looduses liikujate tegevuse üle.

2019. aastal alustatud 24 kriminaalmenetlusest 14 oli seotud kalapüügiga, sh 2 vähipüügiga. Pooled juhtumid leidsid aset Peipsi järvel. Looduskaitse suunal oli raiete kõrval (neist üks kaitsealuse liigi elupaigas) ka üks kriminaalmenetlus, kus rikkumine seisnes ohustatud liigiga kauplemises. Keskkonnakaitse suuna juhtumid käsitlesid loata kaevandamist, elavhõbeda maha kallamist ning riikidevahelist jäätmevedu (Soomest Eestisse ja Eestist Belgiasse).

Trahvide arv suurenes sarnaselt menetluste arvuga – 723-lt 925-le, trahvide kogusumma jõudis aga kõrgeimale tasemele – 405 040 eurot. Trahvisumma tõusu veavad juriidilistele isikutele määratavad kõrged trahvid – 2019. aastal pea kahekordistus 3000 eurot ületavate trahvide arv. Enam kui pooled neist on jäätmekäitlusnõuete valdkonnast. Kõigi trahvide kogusummast 36% moodustavad jäätmeseaduse alusel määratavad trahvid.

Haldusmenetlusi viiakse läbi eesmärgiga saavutada nõuetele vastavus. Haldusmenetlused on kujunenud ennekõike kahe valdkonna töövahendiks – 2019. aastal alustatud 573 haldusmenetlusest 50% oli pakendialaste nõuete ja 24% jäätmekäitlusnõuete valdkonnast. Kolmandik Keskkonnainspektsiooni haldusmenetlustest jõuab välja ettekirjutuseni, sunniraha rakendamiseni jõutakse 5% juhtudest.

2019. aastal laekus Keskkonnainspektsioonile 5405 kaebust elanikelt, neist 5019 keskkonnainfo telefoni 1313 vahendusel. Kaebuste arv on samal tasemel eelneva aastaga, 2018 toimunud hüppeline tõus 2019 enam ei jätkunud. Lõhnakaebusi oli 2009 ehk 37% teadete koguhulgast. Kuigi Tallinna ümbruse ja Ida-Virumaa välisõhu probleemid püsivad, on tuua näide ka muutusest paremuse poole. Lasnamäel Väo karjääris tegutsenud asfalditehas, mille kohta tuli kolme kuu jooksul 50 kaebust, lõpetas senises asukohas tegutsemise.

Põhiandmed 2019. aasta keskkonnajärelevalve tulemuste kohta:

Keskkonnainspektsioon alustas 24 kriminaal-, 1201 väärteo- ja 573 haldusmenetlust.

Väärteomenetlused kolme järelevalve suuna lõikes: keskkonnakaitses (vesi, välisõhk, jäätmed jms) – 347 menetlust; looduskaitse (metsaõigusnormid, jaht, elusloodus) – 413 menetlust; kalakaitse – 441 menetlust. Seaduste lõikes: 1) kalapüügiseadus – 441, 2) jäätmeseadus – 232, 3) looduskaitseseadus – 228.

Haldusmenetlusi alustati keskkonnakaitses 509, looduskaitses 57 ja kalakaitses 7.

24 kriminaalasjast on 14 seotud kalapüügiga (sh 2 vähipüük); 4 – ebaseaduslik raie; 2 – kaitstava loodusobjekti kahjustamine; 1 – keskkonna saastamine; 1 – kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine; 2 – riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine.

Selguseta kuuluvusega püügivahendi äravõtmise protokolle koostati 557.

Väärtegude eest määratud trahvide arv 925

Trahvisumma kokku 405 040 eurot

Ettekirjutusi 197

Keskkonnakahjuga juhtumeid 124 (esialgsed andmed)

Keskkonnakahju suurus kokku 362 900 eurot (esialgsed andmed)