Jahimehed ja maaomanikud arutasid hooajavälist küttimist

Jahimehed ja maaomanikud arutasid hooajavälist küttimist

1431
Fotod: Tõnis Korts

30. mail toimus Eesti Jahimeeste Seltsis jahimeeste ja maaomanike ümarlaud, kus põhiteemana käsitleti hooajavälist küttimist kahjustuskolletes. Ettekandjaks oli palutud Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Jahimehi ja maaomanikke huvitas, mida tähendab Jahiseaduses § 23 lg 4 p 3 kirjutatud säte: Keskkonnaamet korraldab jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega. Aimar Rakko andis ülevaate KeA sellealasest tööst ja selgitas, missugustel tingimustel ja juhtudel see säte rakendub.

Aimar Rakko tegi ettekande hooajavälisest küttimisest.

Tema sõnum oli, et ulukite arvukuse reguleerimine toimub jahi ajal. Väljaspool jahiaega saab küttida nn nuhtlusisendeid ja seda KeA eriloaga. Maaomanike palve ja ettepanek oli, et seda menetlust tuleks läbi viia kiiremini ja nad tõid näiteid elust enesest. Ettekanne oli väga huvitav ja informatiivne ning seejärel toimus arutelu.

Ümarlaua juhi Margus Puusti sõnul on koostöö olnud senini väga hea ja on jõutud esimeste tulemusteni. Nii näiteks ümarlauas sündinud ettepanek viia Eesti Jahinduse Heasse Tavasse sisse maaomandit puudutavad sätted realiseerus 25. mail toimunud EJSi volikogul. Samas on EJSi poolt allkirjastatud ümarlauas tehtud ühispöördumine Keskkonnaministrile seoses Keskkonnaministri määruse nr 27 23.05.2013 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ täiendamisega.

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul järgmine tõsisem väljakutse koostada ühine tüüplepingu vorm, mida siis edaspidi soovitada jahimeestel ja maaomanikel kasutada. Selleks on moodustatud väiksem töörühm, kes peale ümarlauda esimest korda koos istus ja lepingu põhimõtteid arutas. Lepingu töörühm teeb suvel tööd, et septembris toimuvale järgmisele ümarlauale juba lepingu projekt esitada.