FACE pidas jahinduskonverentsi ja sai uue peasekretäri

FACE pidas jahinduskonverentsi ja sai uue peasekretäri

90
Fotod: EJS

9.-10. aprillil pidas Hollandis Euroopa katusorganisatsioon FACE traditsioonilist aastakoosolekut. Lisaks peeti ka konverentsi „Jahinduse väljakutsed seoses ürgse looduse ja selle kaitsega“.

9. aprillil avas koosoleku FACE president Torbjörn Larsson ja rääkis uuenevast organisatsiooni struktuurist, milles on uuendatud eesmärke, tööplaani ja tegevusi. Uus jahinduse strateegia Euroopas on tugev FACE. Samuti selgitas ta, et juhatuse vahetuse tõttu nõustus ka Prantsusmaa uuesti liikmeks hakkama.

Hollandi jahimeeste seltsi tegevjuht ja FACE finantsjuht Laurens Hoedemaker tegi ülevaate aastaaruandest, milles selgus, et mulluse heategevusoksjoniga oli kasum oluliselt väiksem kui loodeti ning aasta jooksul lisandus veel suuri ootamatuid kulusid. Lisaks vaadati üle ka selle aasta eelarve ning see kinnitati liikmete poolt. 


FACE liikmed artulesid ka uue peasekretäri ehk meie mõistes tegevjuhi üle. FACE juhatus ja liikmed kinnitasid üksmeelseslt tegejuhi asetäitja rollis oleva David Scallani uueks peasekretäriks.

David rääkis jahinduse kommunikatsioonist ja strateegiast, kuhu peaks kaasama ka valitsust ja otsustetegijaid. Nt on FACE teinud aktiivset lobitööd ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) juures, kus arendati turteltuvi tegevusplaani. Samas ei saa nad aktiivselt selle arenguid jälgida ning teha parendusettepanekuid, kuna see nõuab palju tööjõudu ja ressurssi, mida FACE-l praegu pole, samuti ka suurulukite majandamiskavaga jm.

Davis rääkis ka kommunikatsiooni töögrupi tegevustest ja liikmete initsiatiivist. Näiteks tõi ta selle, et Eesti Jahimeeste Selts panustas kommunikatsiooni töögrupi organiseerisimisega Eestis. Scallan lisas, et kõikidel liikmetel tasuks mõelda kuidas nad saaks ühistöösse panustada ja kaasa aidata.

David andis ülevaate ka eelseisvad Euroopa Parlamendi valimistest. Sellega jätkatakse lobitööd, et uus valitsus toetaks praeguseid Euroopa jahinduse põhimõtteid. FACE tegi ka kampaania, kus liikmed saavad ka jahinduse olulisut propageerida. 10. septembril esitatakse seda Brüsselis FACE aastakoosolekul. Sel ajal on ka liikmesriikidel võimalik oma riigi esindajatega kohtuda ja nendelt küsida intergrupi liikmelisuse kohta.

Koosolekul arutleti ka kolme liikmetaotluse üle – Hispaania, Poola ja Ukraina. Poolas vahetus esindusorgansiatsioon, mida arutatakse edasi tegevjuhiga. Hispaania suhtes aga on hädas tõstetud liikmemaksuga, mida nad tasuda pole suutnud, kuna neil esineb majanduslikke probleeme. FACE juhatus aksepteeris seda ja pakkus välja teise, osalise liikmemaksu süsteemi. Lisaks soovis FACEga liituda Ukraina. Nende jahiorganisatsioon loodi eelmisel aastal ja neil on u 50 liiget. Samas on riigis veel ka teine, oluliselt suurem jahiselts, mis pole liikmesoovi avaldanud. Otsustati, et praegu taotlust ei rahuldata.

10. aprillil peeti esmakordselt FACE aastakoosoleku raames ka konverentsi „Jahinduse väljakutsed seoses ürgse looduse ja selle kaitsega“.

Konverents käsitles viite olulisemat teemat:

  • kas pliimoonal on tulevikku,
  • hundiga koos elamine: kas kooseksisteerimine on võimalik,
  • sigade Aafrika katk: on sellel lahendust,
  • rändlindude jahipidamise jätkusuutlikkuse tagamine, ning
  • jahinduse propageerimine Euroopa Liidu institutsioonides.

Euroopa katusorganisatsiooni FACE liikmed ning partnerid arutlesid koosolekul aktuaaalsete jahindusteemade üle. Pliimoona kasutusest ja selle tuleviku perspektiividest rääkis ülemaailmse märgalasid ja veelinde ühendava ogranisatiooni WWT esindaja Ruth Cromie ning Euroopa laskemoona tootjate ühenduse esindaja Pietro Fiocci.

Cromie sõnul on pliimoona kasutamine jahimeeste endi kätes ning see oleneb vaatepunktist, kuidas seda nähakse tulevikus jätkusuutliku jahipidamise võtmena. Osad Euroopa riigid on selle kasutamise juba keelustanud. Tema arvates oleks see nii inimestele tervislikum kui keskkonnasäästlikum. Fiocci seevastu ei pooldanud keelustamist ja soovis, et põhjalikult alternatiive analüüsitaks ja ei lähtutaks emotsioonidest.

Konverentsil räägiti ka huntide majandamisest. Sel teemal tegid ettekande suurulukite initsiatiivgrupp IUCN-LCIE esindaja dr John Linell ja Euroopa Komisjoni esindaja Marco Cipriani. EL-i statistikast selgus, et Euroopas hukkub 21 000 lammast aastas ning 92% juhtumitest on olnud huntide kätetöö. Enamik kahjustusi tehti sealjuures Norras ja Soomes.

FACE Baltimaade asepresident Linda Dobrovska tõi välja, et huntide majandamisel oleks meil vaja leida tasakaalu, et hunt oleks söönud ja lambad terved. Tema sõnul tuleb kooseksisteerimise osas ette kindel piir, mida ei tohiks ületada. Inimesed üritavad kohaneda, aga oluline on tõsta ka nende teadlikkust, et meil on võimalik koos eksisteerida, nii et loodus on kaitstud.

Samuti arutleti sigade Aafrika katku tõrje üle. Sel teemal rääkis Euroopa Komisjoni esindaja Zilvinas Ilevicius ja Euroopa põllumajandusorganisatsioonide komitee COPA-COPEGA esindaja Koen van Weelden. Komisjoni esindaja tõi näiteks Tšehhi, kes on veebruarist kuulutatud katkuvabaks ning ütles, et seakatku on võimalik tõrjuda.

Rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni Birdlife esindaja Ariel Brunner ja Hollandi linnurände ja demograafia keskuse esindaja Henk van der Jeugd arutlesid aga rändlindude jätkusuutliku majandamise üle.

Brunner arutles selle üle kas jahindus saab kasu rändlindude kahjudest. Ta tõdes, et siiani ei ole teada kui palju tegelikult kütitakse, kuna pole kehtestatud küttimismahtusid. Samas nentis, et turteltuvi populatsioon on praegu raskes seisus. Selle võimalikuks lahenduseks pakkus ta pliimoona väljajuurimist, salaküttimise kriminaliseerimist ja selle valdkonna reguleerimist.

Juttu tuli ka jahinduse propageerimisest Euroopa Liidu institutsioonides. Paneeldiskussioonis osalesid IUCN-SUME esindaja professor Robert Kenward, Euroopa Parlamendii liige Karl-Heinz Florenz ja Hollandi jahimeeste organisatsiooni esindaja dr Laurens Hoedemaker. Hoedemaker tõi näiteid, kuidas jahimehed on meedia ja kommunikatsioonikampaaniatega suutnud kogukonnas teha head teavitustööd ning juurde võita poolehoidjaid nii poliitikute kui kogukonna seas.

Eestist osalesid koosolekul ja konverentsil EJSi tegevjuht Tõnis Korts, ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja Jaanus Vaiksoo ja EJSi pressiesindaja-toimetaja Andra Hamburg. EJSi osalemist toetas Keskkonnainvesteeringute keskus.