Euroopa põllumajanduse mõju jahindusele ja looduskaitsele

Euroopa põllumajanduse mõju jahindusele ja looduskaitsele

905
Fotod: Tõnis Korts

17. aprillil toimus FACE konverents „Euroopa põllumajanduse mõju jahindusele ja looduskaitsele“.

Konverentsi avas ja kõiki osalejaid tervitas Bulgaaria majanduse ja demograafia asepeaminister Valeri Simeonov.

Seejärel sai sõna põllumajanduse, toidu ja metsanduse aseminister Atanas Dobrev, kes kinnitas, et Bulgaaria eesistumise üks prioriteete on loomade heaolu ja tervis ning eriti keskendutakse loomade haiguste teemale. Bulgaaria jahimeeste ja kalameeste selts saab tänavu 120 aastaseks. Nende sõnul on koostöö veterinaaridega on äärmiselt oluline, samuti metsa- ja põllumeestega. Tähtis on ka järelkasvu kasvatamine. Dobrevi sõnum konverentsil osalejatele oli, et tuleks teha kõik, et järeltulevatele põlvedele pärandada terve keskkond ja looduslik mitmekesisus.

Seejärel tervitas osalejaid keskkonna ja vee aseminister Krasimir Zhivkov keskkonnaministeeriumi poolt. Samuti kõneles konverentsil FACE peasekretär Ludwig Willnegger, kelle sõnumiks oli rakendada meie ideed ellu läbi poliitilise töö.

Ühine põllumajanduspoliitika on aastatega tugevalt muutunud

Konverentsi modereeris David Scallan FACEst, kes tegi sissejuhatuse ühisest põllumajanduspoliitikast (ÜPP). 1962. aastal algas toiduohutuse reguleerimine, vahepeal on aga toimunud mitmed reformid. Viimase reformi kohta tehti otsus 2013. ja seda hakati rakendama 2015. aastal. Pärast seda on reformi esile kutsunud kontekst oluliselt muutunud. Eelkõige on põllumajandustoodete hinnad oluliselt langenud ja turg on ebastabiilne. Seda on muu hulgas tinginud makromajanduslikud tegurid ja geopoliitilised pinged, mis takistavad põllumajanduse sektoris selget pikaajalist planeerimist. Samuti on kaubandusläbirääkimiste rõhuasetus nähtavalt liikunud mitmepoolsetelt kokkulepetelt kahepoolseks. See nõuab aktiivsete ja passiivsete huvide hoolikat tasakaalustamist, pöörates nõuetekohast tähelepanu teatavatele tundlikele sektoritele. EL on võtnud uusi rahvusvahelisi kohustusi, mis on eelkõige seotud kliimamuutuste ning kestliku arengu arvukate aspektidega. Lisaks sellele mõjutavad ELi muud geopoliitilised arengud, nagu uus laiaulatuslik rändelaine.

Edasi sai sõna Werner Kuhn, kes on kaheksandat põlve põllumees. Ta rääkis põllumajandusest ning tõi näitena küla, kust ta pärit on. Kui enne tegeles  seal põllumajandusega sada pere, siis täna ainult kaks. Muutused on toimunud ka haritavas maas. Kuhn näitas kui palju sai erinevatel ajastutel ruutmeetrilt vilja ning kuidas on viimase 20 aastaga vähenenud lendavate putukate biomass. Ta tõstatas küsimuse kas põllumajandus, kliimamuutused või tööstuse areng on selles süüdi?

Jahiseltside kogemused põllumajanduses

Taani Jahimeeste seltsi esindaja Jakob Bergmann Nielsen tutvustas taanlaste tegevusi põldude kompensatsioonide kaudu looduslähedaseks muutmisel. Taanis on sellest tegevusest aru saadud ja leitakse ka vastavaid toetusi.

Petr Marada näitas Tšehhi jahimeeste tegevusi maastike mitmekesistamisel. Ta rääkis, et Tšehhis maksab valitsus sellise töö ja ökotoodangu eest hästi. Jahimehed ei saa tema sõnul ainult küttida, vaid peavad tegema ka palju tööd rohestamisel jm loodusega seotud teemade osas. Tema arvates on tulevikus reaalne jahipidamine ainult üks osa jahimehe tegevustest, tuleb panustada ka looduskaitsesse.

Stiliyan Geraskov Bulgaaria jahi- ja kalameeste seltsist tutvustas bulgaarlaste tegevusi põllumajanduses ja kuidas on protsesse suudetud mõjutada.

Dr. Fredrik Widemo Rootsi jahimeeste seltsist tutvustas Rootsi jahimeeste seltsi tegemisi maastike mitmekesistamisel. Tema sõnul on just jahimehed need, kes suudavad bioloogilist mitmekesisust hoida ja kaitsta.

Dr. Michele Bottazzo Itaalia jahimeeste esindaja tutvustas itaallaste tegevusi linnukaitse alal.

 

Põllumehed pole motiveeritud

Sellele järgnes kokkuvõtete tegemine. David Scallani sõnul on meil järgmise sügiseni ÜPP-ga aega. Peame aga aktiivselt oma huvides tegutsema ja tegelema ka lobby-tööga. Järgmisel aastal on ka Europarlamendi valimised, millega tuleb arvestada.

David Scallan tutvustas küsitlust ÜPP kohta, kus osales üle 250 tuhande inimese. Tavalist põllumeest ei huvita rohestamine, ta tahab oma tööd teha ja põldu harida. Oluline on, et farmerile makstakse tulemuse eest. Bioloogiline mitmekesisuse eest aga ühiskond maksab ja seda ka farmer mõistab.

Lisaks tutvustas Dusan Krajniak, Slovakkia jahimeeste seltsist tegevusi, mida on tehtud tema riigis. Ülevaatlikus ettekandes näitas ta, kuidas on põllumajandus läbi sotsialismi tänapäeva jõudnud ja kuidas on muutunud kultuurid, tootlikkus ning surve keskkonnale.

Kokkuvõtteks rõhutati, et jahimeeste osalemine ÜPP kujundamisel on äärmiselt oluline ja  liikmesriikide jahinduse katusorganisatsioonid peaksid selles osas aktiivsed olema.