Euroopa Kohus andis suurkiskjajahile rohelise tule

Euroopa Kohus andis suurkiskjajahile rohelise tule

1069
Foto: Flickr

Euroopa Kohus kinnitas 10. oktoobri otsuses, et küttimine on rangelt kaitstavate suurkiskjate populatsiooni ohjamisvahendina kooskõlas ELi õigusaktidega.

Euroopa Kohtu kohtuvaidlus hõlmas Soome kõrgeimas halduskohtus käsitletud küsimusi EL-i elupaikade direktiivis sätestatud erandite tõlgendamise kohta. Soomes käis kohtuvaidlus looduskaitseühingu Tapiola ja riikliku jahiameti (Suomen riistakeskus) vahel, ameti kahe 2015–2016 jahihooajal huntide küttimist lubanud otsuse üle.  Tapiola soov oli, et need otsused tühistataks. Euroopa Kohus leidis, et küttimine ohjamisvahendina on õigustatud, nüüd on Soome ülemkohtu määrata lõplik otsus.

Riikliku jahiameti otsuste eesmärk on olnud parandada huntide levilate naabruses elavate inimeste sallivust huntide suhtes, vähendada salaküttimist ja sedakaudu hundipopulatsiooni paremini kaitsta. Kasutatud on ka sõnastust, et see on küttimine populatsiooni ohjamiseks.

Euroopa Kohus käsitles elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ hundipopulatsioonide kaitsega seotud sätet (loodusdirektiivi artikli 16 lõike 1 punkt e), et uurida millistel tingimustel võib küttimist populatsiooni ohjamisvahendina lubada. See säte võimaldab liikmesriikidel teatavatel tingimustel teha erandi kohustusest tagada huntide, kui selle direktiivi järgi rangelt kaitstud liiki kuuluvate isendite, küttimise keelust.

Euroopa jahindusorganisatsioon FACE tervitab asjaolu, et ELi kohtuotsuse järgi on rangelt kaitstavate suurkiskjate (hundi, karu, ilves) küttimine populatsiooni ohjamiseks kooskõlas ELi õigusaktidega juhul, kui kõik tingimused on rangelt täidetud.

Euroopa Kohtu kohtuotsus tuli pärast pikki aastaid kestnud kohtuvaidlusi nii Rootsi kui Soome hundijahi osas. Mitmed ELi liikmesriigid kasutavad jahipidamist populatsiooni ohjamisvahendina, et tagada pikaajaline ökoloogiline panus suurkiskjate populatsioonides.

FACE president Torbjörn Larssoni sõnul kinnitab ELi kohtuotsus asjaolu, et liikmesriikidele lubatakse küttida rangelt kaitstavaid suurkiskjaid populatsiooni ohjamiseks, aga ka salaküttimise vastu võitlemiseks ja ühiskondliku aktsepteerituse suurendamiseks. „Euroopa Komisjoni muudetavas juhtdokumendis kuidas käituda rangelt kaitstavate liikide osas, tuleb nüüd jahipidamise õigustamisel rõhuda kindlalt asjaoludele, et see parandab ühiskondliku aktsepteeritust ning vähendab salaküttimist,“ selgitas Larsson.

Soome jahimeeste liidu tegevjuht Heli Siitari selgitas, et Soome jahimeeste liit on ELi kohtuotsusega rahul ning see annab hundijahiks rohelise tule. „Uuendasime äsja ka hundiohjamiskava Soomes ja küttimine on ohjamisvahendina üks võimalikest väljunditest,“ ütles Siitari. „Meie näeme seda võimalusena, ehkki jaht on väga rangelt reguleeritud, on see positiivne otsus maal elavate inimeste jaoks ja huntide ohjamisel jahipidamise aktsepteerimiseks,“ lisas ta.

Euroopa Kohtu kohtuotsust on võimalik näha SIIN.