EJS juhatuse oktoobrikuu koosolek

EJS juhatuse oktoobrikuu koosolek

2038
Foto: Tõnis Korts

27. oktoobril toimus EJS korraline juhatuse koosolek. Päevakorras oli 10 sisulist punkti ning kestis tavapärase kolme tunni asemel neli ja pool tundi. Koosolekut juhtis Margus Puust.

Esimese punktina vaadati läbi avaldus liikmest väljaastumise kohta. Metsküla jahimeeste selts lahkus EJSst ning liitus Saarte Jahimeeste Seltsiga (SJS) ja realiseerib edaspidi oma liikmeõigusi- ja kohustusi SJS kaudu. Juhatuse liige Mati Tang tutvustas ka jahiseltside olukorda ja koostööd Saaremaal.

Eelmise juhatuse koosolekul otsustati, et soovitakse rohkem teada Rail Balticust, ulukiaedadest ja ökoduktidest. Nendel teemadel tegi põneva ettekande ekspert Val Rajasaar. Juhatuse liikmed esitasid hulga küsimusi. Val Rajasaare sõnul eeldab Eesti looduslik olukord meilt suuremat vastutust ja teadmisi. Ta rõhutas, et Eestis ei saa oma eripärade tõttu võtta ökoduktide ehitamisel üks–ühele lahendusi naabermaade kogemustest. Meil on metsloomi palju ja sellega peab arvestama ning vastavalt ka liiklema. Parem lahendus on jahimeeste ja liiklejate harimine, mitte totaalne maanteede tarastamine.

Juhatuse otsus oli teha pöördumine sellel teemal MKM, KeMi ja RK poole. Pöördumise mustand tehakse valmis järgmiseks juhatuse koosolekuks, mil see juhatuse poolt veelkord läbi arutatakse.

Edasi arutas juhatus aasta 2017 teemat. Arutelu avas juhatuse liige Jaanus Põldmaa, kes tutvustas lühidalt eelmisel korral arutatut. Alternatiivseid teemasid välja pakutud ei olnud ja nii kinnitati järgmise aasta teemaks “Loenda ulukit!“.  Teema-aasta eesmärgid jahimeestele ja avalikkusele kirjeldatakse täpsemalt lähiajal.

Seisukoha kujundamine karuslooma kasvatuse osas oli järgmine punkt. Ühiskonnas käib aktiivne arutelu karuslooma kasvatuse keelamise teemal. Meie käest on meediakanalid küsinud EJS arvamust. Viimane küsija oli BNS paar nädalat tagasi. Eelmine juhatuse arvamus sellel teemal pärineb 2013. aasta lõpust, mil keelamist ei toetatud. Täpsemalt saab igaüks lugeda tollasest juhatuse koosoleku protokollist. Vahepeal on ühiskonnas toimunud elavaid arutelusid ja seetõttu võttis juhatus teema taas ülesse. Seekordsel arvamuse kujundamisel keskenduti loomade väärikale kohtlemisele ja heaolule. Lühidalt võib seisukoha kokku võtta järgmiselt:

EJS on seisukohal, et kui loomi peetakse tehistingimustes, siis tuleb tagada nendele elamisväärne elukeskkond. Loom või lind on väärt väärikat kohtlemist, sõltumata sellest, kas teda peetakse naha, liha, piima, munade saamise eesmärgil või mõnel muul põhjusel. Jahimehed kasutavad samuti ennast taastootvat loodusressurssi – ulukeid. Jahipidamisel lähtuvad jahimehed nii riigipoolsetest õigusaktidest kui ka Eesti Jahimeeste Seltsi kõrgeima võimu – volinike koosoleku poolt vastu võetud Eesti jahinduse heast tavast. Neid nn kirjutatud ja kirjutamata seadusi järgides kindlustame me ulukite väärika kohtlemise. Tehistingimustes peetavate loomade puhul on lisaks loomade väärikale kohtlemisele oluline ka, et loomad ei pääseks inimlike vigade tõttu loodusesse. Ja kui need tingimused on täidetud, siis ei näe EJS ka põhjust ühegi loomakasvatusharu keelamiseks.

Suurkiskjate küttimise koordineerimine maakonna tasandil teemal rääkisid juhatuse liikmed Rein Rosenberg ja Jaak Volmer. Küsimus oli päevakorral jahindusnõukogudes ja et koordineerida ja leida ühtne lähenemine kogu riigis toodi küsimus EJSi juhatusse.

Jooksval jahiaastal on juhtunud nii, et kahes piirkonnas on kütitud kaks karu rohkem kui küttimismaht lubab. Senised kohapealsed koordineerimise praktikad on olnud erinevad. On koordineerinud KeA ja maakondlikud jahindusorganisatsioonid. KeA on teatanud, et edasi küttimise koordineerimist nende poolt ei toimu ja kui jahimehed soovivad sama paindliku süsteemiga jätkata, siis tuleb neil ka endil koordineerida. Tartu esindaja Jaak Volmeri sõnul on Tartus seda ka siiani tehtud. Arvamusi oli erinevaid ja arutati, kelle ülesanne ja huvi see tegelikult on. Jõuti arusaamisele, et see paindlik süsteem on soodne just jahimeestele. Juhatuse liikmetel oli küsimus vastutuse kohta üleküttimise puhul. Et asi lõplikult lahendatud saaks, otsustati moodustada töörühm koosseisus: Jaak Volmer, Jaanus Põldmaa, Rein Rosenberg ja Mati Kivistik. Järgmiseks juhatuseks kujundab töörühm seisukoha.

Suurkiskjate küttimismahtude määramise osas ja Peep Männili kohta isiklikult esitas pretensiooni Ida-Virumaa esindajal Roland Pullerits. Kuna vastava kirja kirjutamist EJS juhatuse nimel ei toetatud, siis otsustati teemaga edasi tegeleda ja panna see järgmise juhatuse päevakorda.

Ülevaate linnujahi teemast 2010-2015 tegi tegevjuhi nõunik Kaarel Roht. Ta näitas oma uurimuses, mis on tegelikud probleemid ja missugused võiks olla sobivad lahendused. Ettekanne oli väga professionaalne ja inforikas. Puudutati ka linnujahi korraldamise teemat välisturistidele ja leiti, et siin peavad otsustajad midagi ette võtma. Ka EJS ei pea toimuvat normaalseks, aga kuna meie ei korralda väikeulukijahti, siis ei oma me ülevaadet, hoobasid ja sellest tulenevalt ei saa võtta ka vastutust toimuva osas. Linnujahi koha pealt on EJS seisukoht avaldatud koduleheküljel.

RMK lepingute teema on jätkuvalt aktuaalne. Ülevaate RMKga läbirääkimise komisjoni tööst tegi komisjoni ja juhatuse liige Rein Rosenberg. Käsitleti ka Ülo Metsa pöördumist Järvamaalt RMK osas. Roosna-Alliku selts on saanud kahjunõuded RMK-lt vaatamata sellele, et kokkulepitud küttimismaht on täidetud. Juhatuse seisukoht oli, et haava hüvitamine ei ole õigustatud ja selle teemaga tuleb jätkata. Otsustati kohtuda RMK nõukoguga, kus lepinguga seotud probleeme tutvustada.

Info jahirahu 2017 väljakuulutamise kohta andis juhatuse liige Aarne Taal. See toimub 16. detsembril piiskopilinnas Haapsalus järgmise päevakavaga:
17.40 Kogunemine suure linnuse sees olevas väikeses linnuses
17.50 Sisenemine Toomkirikusse
18.00 Jahirahu kuulutamine. Kõnelevad piiskop Tiit Salumäe, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja EJS president Margus Puust.
Lühike kontsert tütarlaste koorilt
19.30 Pidulik õhtusöök restoranis BLU HOLM

Läänemaa Muuseumis (vana raekoda) on avatud Eesti Ajaloomuuseumi näitus jahirelvadest. Kuna sealsed ruumid on väikesed, siis võiks külastamist hajutada, kes jõuavad varem, siis kell 16.00-17.30 on kohal näituse kuraator, kes näitust tutvustab. Kes jõuavad hiljem, siis neil jääb aega kiriku ja restorani vahel. Näituse pilet on jahitunnistuse ettenäitajale poole hinnaga!!! Rõõmus uudis on see, et näitus jääb püsima terveks aastaks. Martna JS näitaks oma maja ja vastvalminud abihoonet, kui see võiks kellelegi huvi pakkuda. Seda siis varasemal ajal ja kokkuleppel. Jahirahu õhtusöögi osavõtu tasu on 30 eurot.

Jahimeeste kokkutuleku korraldamisest 2017 ja 2018 ning jahirahu väljakuulutamisest 2017 rääkis tegevjuht Tõnis Korts. On peetud läbirääkimisi erinevate piirkondadega, aga soovi kokkutuleku korraldamiseks järgmiseks aastaks ei ole EJS-le tulnud. Tegevjuhtide nõupidamisel tutvustati tekkinud olukorda ka juhtidele. Valmisolekust vajadusel kokkutulek korraldada on teada andnud Toosikannu Puhkekeskus.

Juhatus arutas olukorda ja otsustas Eesti jahimeeste kokkutuleku 2017 korraldada Toosikannul ning alustada läbirääkimisi 2018. aasta kokkutuleku korraldamiseks Läänemaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Hiiumaa jahimeestega. Hinnati ka seda, et Toosikannul on olemas hiigelsuure sündmuse korraldamiseks vajalik infrastruktuur, sh kaasaegne lasketiir. Kokkutuleku platsi ettevalmistamiseks ja kohaldamiseks mujal piisavat aega enam ei ole.

Muude küsimuste all oli juhatuse liikmetele edastatud vastuskiri Maaeluministeeriumilt, kus teatati, et hetkel ei ole EJSi poolt pakutud meedet jahimajade juurde rajatavate töötlus- ja hoiukohtade rajamist võimalik toetada, aga otsitakse lahendusi.

Järgmine koosolek toimub 24. novembril.

Ulukiaedadest, ökoduktidest ja Rail Balticast räägib ekspert Val Rajasaar.
Ulukiaedadest, ökoduktidest ja Rail Balticast räägib ekspert Val Rajasaar.
Tiit Tammsaar selgitab Raplamaa jahimeeste seisukohti Rail Baltica osas.
Tiit Tammsaar selgitab Raplamaa jahimeeste seisukohti Rail Baltica osas.




JAGA