EJ6/2016: Jahinduskonverents “Jahinduse majanduslik väärtus”

EJ6/2016: Jahinduskonverents “Jahinduse majanduslik väärtus”

1178

TEKST: Karolin Lillemäe

27.‒28.09 kogunesid jahimehed Euroopa katuseorganisatsiooni FACE peaassambleele. Aastakoosolekule eelnes konverents jahinduse majanduslikust väärtusest ja Slovakkia jahinduse näituse avamine Euroopa Parlamendis.

27. septembril algas päevakava jahinduskonverentsiga. Huvitaval kombel konverentsi peakõneleja, Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen konverentsile kohale ei jõudnud, kõigepealt vabandati, et ta hilineb ja siis tuli välja, et oli teises linnas ummikus. Muud ettekanded olid väga huvitavad ning see on üks teema, mille kohta ka Eestis võiks uuringu teha.

Pärast konverentsi avati Slovakkia jahindust tutvustav näitus. Avamiseks oli kohal üle 150 jahimehe, kellest 50 oli selleks puhuks ekstra Slovakkiast kohale sõitnud. Välja oli pandud valik parimaid trofeesid (koopiad!), jahindust tutvustavad roll-upid ja laud kaetud laia valiku jahinduslike saadustega (grillvorstid, suitsuvorstid jne).

28.09 toimus peaassamblee. Pärast tervitussõnu valiti FACE-le uus majandusjuht. Päeva jooksul anti ülevaade, mida FACE on aasta jooksul teinud ja millised on edasised plaanid. Suurt kõmu tekitas praeguse tegevjuhi Filippo Segato personaalküsimus. Lühidalt öeldes hääletasid liikmesorganisatsioonid, et töösuhe temaga tuleks lõpetada. Olenemata sellest, et jahimeeste üldkogul ei ole volitusi inimesi tööle võtta ega vallandada, kuid sellega väljendati oma rahulolematust tema vastu ning survestati FACE presidenti kiiremas korras samme astuma. Suure miinusega planeeritud järgmise aasta eelarvet volinikud ei kinnitanud. 

Jahinduse panus Euroopa majandusse on 16 miljardit eurot

Euroopa Liidus on seitse miljonit jahimeest, kelle panust Euroopa Liidu majandusse tihtipeale alahinnatakse. FACE korraldas konverentsi „Jahinduse majanduslik väärtus“, et teemale rohkem tähelepanu juhtida. Ettekanded on täismahus leitavad EJSi kodulehel.

16 miljardit eurot

Uuringuid tehti Itaalias, Inglismaal, Kreekas, Prantsusmaal ja Iirimaal ning järeldati, et kui võtta tulemuste keskmine e üks jahimees kulutab ligi 2400 eurot aastas jahipidamisele, siis Euroopa majandusse panustatakse 16 miljardit eurot. Eestis ei ole taolist uuringut läbi viidud. Eesti Jahimeeste Selts on proovinud seda teemat tõstatada, kuid seni ühegi suuremat projekti pole olnud ning täpsemad andmed puuduvad.

Jahimees kui vabatahtliku töö tegija

Lisaks otsesele panusele toodi välja, et kui jahimeeste vabatahtlik töö juurde lisada, on see panus ligi 32 miljardit eurot. Ainuüksi Prantsusmaal annaks jahimeeste vabatahtlikuna tehtud töö 57 000 täiskohaga töökohta välja, mille eest jahimehed sentigi ei küsi. Keskmiselt teeb üks Prantsuse jahimees 76 tundi vabatahtlikku tööd. Eestis ei ole seda küll täpselt arvutatud, kuid ka siin teevad jahimehed lisaks küttimisele väga palju vabatahtlikku tööd: korrastavad metsasihte, viivad oma kulu ja kirjadega loomadele toitu jne jne jne.

Millist vabatahtlikku tööd jahimehed teevad?

Loodushoidu alased tegevused on näiteks: ulukipopulatsioonide majandamine, suurkiskjate ja võõrliikide majandamine, metsahooldus, elupaikade kaitse/taastamine, ulukite rändeteede kaitse, aedade püstitus/hooldus, hekkide, tiikide jne rajamine ulukitele, talvituspaikade loomine/kaitse, talvine lisasöötmine, metsauuendamisega seotud tegevused, bioloogilise mitmekesisuse kaitse. 65% Euroopa Liidu pindalast (2,9 miljardit hektarit) majandatakse eluslooduse (loomade, lindude, taimede) jaoks. Enamasti hooldavad ja hoiavad neil piirkondadel silma peal jahimehed panustades loendamatul arvul tunde vabatahtlikku tööd.

Jahindussektor tööandjana

Jahindussektor annab Euroopas tööd 102 581 inimesele. Näiteks Itaalias on jahindussektoriga seotud ligi 43 000 töökohta. Kreeka jahimehed finantseerivad 400 ulukivalvuri töökohta, kes tegelevad looduskeskkonna majandamise ja ebaseaduslike tegevuste takistamisega. Nende inimeste palkadeks kulub kreeklastel oma vahenditest ligi seitse miljonit eurot. See arv oleks kordades suurem, kui juurde arvestada vabatahtliku töö tunnid.

Jahindus on rohkem väärt kui ainult rahanumber

Jahinduse väärtust ei saa aga ainult rahalise väärtusega hinnata. Lisaks on suur väärtus maapiirkondadele, kus see annab inimestele tööd, parandab elukvaliteeti ja hoiab kultuurilisi identiteeti ja traditsioone alles. Suur osa selle väärtusest on vabatahtlikul tööl, mida jahimehed metsadesse ja maastikesse panustavad.

Mis edasi?

Jahimehed loodavad saada ELi tunnustust sellele, kui suur on jahinduse panus maapiirkondadele. Oleks vaja, et EUROSTAT teeks 5-aastaste intervallidega ELis uuringuid, kui suur on jahinduse majanduslik väärtus. Oleks vaja välja töötada üle-euroopaline meetod, kuidas mõõta jahinduse majanduslikku väärtust.

Ettekanded on leitavad FACE kodulehelt





SHARE