EJ1/2016: Aasta lind 2016 on rasvatihane

EJ1/2016: Aasta lind 2016 on rasvatihane

2299
Rasvatihane. Foto: pixabay.com


TEKST MARGUS OTS, Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees ja rasvatihase aasta koordinaator

Ornitoloogiaühing valis 2016. aasta linnuks rasvatihase, ühe meie tuntumatest ja levinumatest lindudest, kelle toimetamisi saab kõikjal aasta ringi jälgida.

Meie suurim tihane on kõigile tuntud musta kesktriibuga kollase alapoole ning musta pea ja suure valge põselaigu järgi. Ka rasvatihase laul on väga tuttav, tema kolmesilbiline “ti-ti-ta ti-ti-ta ti-ti-ta …” (“sitsikleit-sitsikleit”) või kahesilbiline “ti-ta ti-ta ti-ta …” on esimesi kevade märke, mida sulailmadega kuuleb juba jaanuaris.

Hästi teatud linnuna on rasvatihasel mitu rahvapärast nimetust: rasvaants, rasvajaak, talitihane, metsatihane, rasvavana, rasvapoiss, kikitiits. Neist viimane viitab tema laulule “sitsikleit”, paljud rasvaga seotud nimetused aga tulenevad sellest, et talle meeldib talvel inimese pakutavat rasva süüa.

Rasvatihane on laialt levinud Euraasias, aga pesitseb ka Loode-Aafrikas. Tema levila ulatub Portugalist ja Briti saartest kuni Mongoolia ja Kirde-Hiinani.

Arvukaim talilind

Eestis on rasvatihane üldlevinud tavaline haudelind, läbirändaja ja talvitaja. Rasvatihaseid pesitseb Eestis 300 000 kuni 400 000 paari, ta on siin arvukaim talilind 0,6–1,2 miljoni isendiga. Rasvatihase seisundit hinnatakse meil stabiilseks, loenduste tulemused ei näita arvukuse püsivaid suurenemisi või vähenemisi.

Rasvatihane pesitseb kõikvõimalikes puistutes: metsades, parkides ja aedades, üksnes okasmetsad ei ole tema meeliselupaik. Juba veebruaris tegutsevad rasvatihased paaridena pesitsusterritooriumidel, käies aeg-ajalt lähedal asuvates toitmiskohtades. Sobivas elupaigas pesitsevad rasvatihased tihedalt, sageli on asustatud mitu üksteisest vaid 20–30 m kaugusel paiknevat pesakasti.

Pesa ehitab rasvatihane tavaliselt puuõõnsusse või pesakasti, aga tema pesa võib leida ka postkastist, aiapostist, seina- või räästatühimikust, ventilatsiooniavast, tänavavalgusti konstruktsioonist, kauaks seisma jäänud sõidukist jm. Pesa kõrgus oleneb õõnsuse või pesakasti asukohast, enamasti paikneb pesa maast ühe kuni viie meetri kõrgusel.

Pesamaterjalina kasutab rasvatihane sammalt, kuivi kõrsi ja lehti, sisevooderduseks karvu, jõhve, taimevilla ja sulgi. Rasvatihase täiskurnas on 6–13, mõnikord isegi 14–15 valget, hajusate roostepunaste täppidega muna. Leitud on ka 18 munaga kurnasid, kuid siis võib kahtlustada kahe emaslinnu samasse pessa munemist. Haudumine kestab 12–14 päeva ja haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 16.–20. elupäeval. Osa rasvatihaseid pesitseb meil suve jooksul kaks korda, täiskurnasid võib leida mai algusest juuli lõpuni.

Pesitsusperioodil toitub rasvatihane peamiselt putukatest ja nende vastsetest, talvepoolaastal on tema toiduks ka seemned, marjad ning puuviljad. Talvel on rasvatihane tavaline külaline toidumajades: inimese pakutavad päevalilleseemned ja rasv maitsevad talle eriti hästi.

Rändlind

Septembris ja oktoobris rändab Eestist läbi arvukalt põhja- ja idapoolseid rasvatihaseid. Talveks lahkub ka osa meie peamiselt noori rasvatihaseid lõuna- ja lääne poole. Teada on ka, et linnatihased on paiksemad, s.t metsas elavad rasvatihased kipuvad rohkem rändama. Talveks meile jäänud rasvatihased tegutsevad salkadena. Hea toitmiskoha lähedusse jäävad nad kogu talveks väiksele alale paigale.

Röövlindudest on rasvatihase suurimad vaenlased raudkull ja värbkakk. Pesi rüüstavad aga näiteks ka suur-kirjurähn, orav ja nugised.

Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Saksamaal elas üks rasvatihane vähemalt 15 aasta ja viie kuu vanuseks. Tavaliselt aga elab rasvatihane umbes kolmeaastaseks.

Rasvatihase aastal saavad tuttavamaks nii meie tihased – rasvatihane, sinitihane, musttihane, tutt-tihane, põhjatihane, salutihane, taigatihane, lasuurtihane, sabatihane, kukkurtihane – kui ka teised talvel toidumaja külastavad ja suvel aias pesitsevad linnud. Rasvatihase aastal toimuva kohta leiab infot aadressilt www.eoy.ee/rasvatihane.

Koostöös Looduskalendri ja Loodusemehega saab selgi talvel jälgida lindude tegemisi Otepääl asuvas toidumajas http://pontu.eenet.ee/player/toidumaja.html.

22. aasta lind

Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ja rasvatihane on järjekorras 22. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ja kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimisse ning kaitsesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda ornitoloogiaühingu veebilehel www.eoy.ee/aastalind.

Rasvatihase aastat toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

 

Rasvatihaseid pesitseb Eestis 300 000 kuni 400 000 paari.






SHARE