Eestlased tutvusid Tšehhi jahindusega

Eestlased tutvusid Tšehhi jahindusega

1347
Eestlased tutvumas Tšehhi jahindusega jahiseltsis.

4. septembril startis kolmkümmend huvilist kuus päeva kestvale jahinduslikule õppereisile Tsehhimaale.

Juba esimesel päeva ennelõunal oldi Prahas, et külastada Tsehhi jahimeeste katusorganisatsiooni. Eesti delegatsiooni võtsid pidulike parforce helide saatel vastu Tšehhi jahiseltsi asepresident Roman Urbanec, tegevjuht Martina Novotna ja seltsi töötajad.

Suure haldusalaga jahindus

Roman ja Martina tutvustasid järgnevate tundide jooksul põhjalikult Tšehhi jahindust ja jahiseltsi. Saime teada, et seltsil on 63 000 liiget ja see moodustati 1923. aastal Brnos. Tšehhis kuulub jahindus põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Maa on jaotatud 14 regiooniks ja 205 kohalikuks omavalitsuseks. Kokku on 5600 jahiala keskmise suurusega 1200 ha, millele lisanduvad 25 militaarala, mis on riigi omanduses. Jahiala minimaalne suurus on 500 ha. On ka hulgaliselt jahiaedikke, mille minimaalne suurus on 50 ha.

Igal jahialal peab olema iga- aastane plaan, meie mõistes jahikorraldus- ja kasutuskava. See peab olema kinnitatud  omaniku poolt. Peale seda viseerib selle vastav ametkond. Ilma jahimeeste ja maaomanike vahelise kompromissita ei saa jahti pidada.

Eestlased külastamas Hluboka riiklikku jahimajandit.

Praeguseks probleemiks pidasid Tšehhi kolleegid ulukiloendusi ja vastavate metoodikate puudumist. Nemad rakendavad üleriigilisi loenduspäevasid. Probleemiks on ka ulukikahjud, mille hüvitamine tihti lahendatakse kohtus. Keskmise kahjunõude suurus on 300‒500 eurot.

Tšehhis on jahimeheks saamiseks vaja läbida kursused ja sooritada eksam. Meist erinevalt rakendatakse noorjahimeestele aastast praktikat. Järjest suureneb ka jahinaiste osakaal, hetkel on neid jahimeeste hulgast ca 5%. Mõnes regioonis moodustavad noorjahimeestest isegi ca 20‒30% naised. Jahinaised teevad aktiivselt tööd ka nooretega.  

Ekskurss jahinduse ajalukku

Eestlased külastasid veel Konopiste lossi kus oli imposantne jahitrofeede ja relvade väljapanek. Selle külastus oli tõeline ekskurss jahinduse ajalukku. Sellist trofeede hulka ja kvaliteeti polnud grupist keegi enne näinud. Sai selgeks, et omaaegne kõrgklassi jahindus on tugevalt mõjutanud piirkonna jahindust ja selgitab tänast kõrget jahikultuuri ja austust ulukite ja looduse vastu.

Relvaarsenalis tutvuti vanade jahirelvadega.

Samuti külastati riiklikku jahimajandit kus tegeletakse faasanikasvatusega. Jahimajandis korraldatakse faasanijahte, ka väliskülalistele. See on äärmiselt populaarne ja jahiajad on kõik välja müüdud.

Seejärel külastati väikest jahilossi, kus oli kalanduse ja jahinduse näitus. Omaette vaatamisväärsus oli riiklik jahimajand Swarzenbergis, mille jahiaedades kasvatatakse muflone ja kabehirvi. Selles riigi jahimajandis käivad jahikülalised üle maailma ja see on üks riigi suuremaid hirvekasvatusi. Majand võtab aastas vastu u 150‒200 jahikülalist, kes jätavad riigile märkimisväärse sissetuleku. Samas müüakse 13‒15 tonni kvaliteetset ulukiliha aastas. Ka selles riigi jahimajandis on kõik jahid juba välja müüdud.

Loodussäilitamist peetakse südameasjaks

Edasi viis rännutee Rožmberk nad Vlavou-sse, kus külastati Agrowaldi jahimajandit. See on erakapitalil tegutsev jahimajand, kus kasvatatakse ameerika piisonit, punahirve, kabehirve, metssiga ja mufloni. Agrowaldis on võimalik jahti pidada nii tehis- kui ka looduslikes tingimustes.

Ameerika piisonid Agrowaldi jahimajandis.

Seejärel külastati Šumava looduskaitseala, mis oli tõeline vaatamisväärsus. Kohalikud ise reklaamivad seda kui kaheksandat maailmaime. Looduskaitseala oli tutvustamas kohalik ekspert Martin Honetschläger. Tõeliselt fantastilised olid tegevused, millest sai soovi korral iga looduskaitseala külastaja osa. Imposantseim oli vaatetorn, kus avanes hingemattev vaade ümbruskonnale, sh Austriale. Eraldi oli looduskaitselalal mõeldud lastele. Nendele oli rajatud oma linnak, kus oli võimalik viia läbi erinevaid looduse ja selle kaitsega seotud tegevusi.

Lisaks rohketele jahinduse ajaloo ja tänapäeva elamustele said reisist osavõtjaid tubli annuse Euroopa kultuuri ja ajalugu. Üks meeldejäävamaid kohti oli Česky Krumlovi linn. Hämmastavalt kaunis ja hästi säilinud väike kindluslinnake on üks Tšehhimaa enimkülastatud linnu ja kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ajalooline ja hästi taastatud südalinn asub käänulise Vltava jõe kivistel kallastel.

Wittimghauseni lossi varemetes kohtusime kohaliku kogukonna esindajatega, kes olid võtnud südameasjaks varemete hoidmise ja kaitsmise ning seal tegevuste korraldamise.

Eestlased külastamas hirvejahi algusele pühendatud missat.

Hariv õppereis

Õppereis oli äärmiselt huvitav ja hariv mitte ainult jahinduslikult aga ka üldkultuuriliselt. Meil on, mida Tšehhilt õppida. Üks oluline asi, mis eriti silma paistis, oli sektoritevaheline koostöö ja tšehhide tugev sotsiaalne vastutustunne. Oluline osa on jahinduses täita riigil. Seda tehakse sujuvas ja tihedas koostöös ühiskondliku- ja erasektoriga. Ega asjata ole Tsehhi jahikultuur osa UNESCO maailmapärandist.

Kuhu minnakse järgmisel aastal, ei ole veel päris selge, aga mõtted liiguvad järgmise jahinduse kõrgliiga riigi Ungari ümber. Elame‒näeme. Kel huvi on, jälgige infot. Osalemine on võimalik kõigile huvilistele kuni kohti jagub, nagu sellelgi aastal.

Suur tänu EJS-i juhatuse liikmele Jaanus Põldmaale ja ta abikaasa Maritile, kes tegid ära suure töö õppereisi korraldamisel ja tänusõnad ka Tšehhi jahiseltsile doktor Roman Urbanecile ja Martina Novotnale.