Eestlanna toodab Šveitsis nahajääkidest keskkonnasäästlikku luksuskaupa

Eestlanna toodab Šveitsis nahajääkidest keskkonnasäästlikku luksuskaupa

269
Kuvatõmmis videost.

Pealtnägija saatejuht Taavi Eilat tutvus Šveitsis endise pankuri Kadri Vunder-Fontana asutatud ökoloogilise nahatööstusega, millega väidetavalt lepivad isegi veganid.

Kui aastas lastakse Šveitsis pea 15 000 punahirve, siis alles nüüd on tekkimas läbimurre ka jahiloomade nahast kottide, saabaste jms tootmises. Seni sisuliselt prügikasti lennanud jäägiks tituleeritud nahad võeti kasutusele tänu alpiriiki kolinud eestlasele, vahendab Pealtnägija.

Jahil on lisaks liha saamisele veel üks tähelepanuta jäänud pool – lastud hirvedest jääb Šveitsis aastas maha üle kümne tuhande naha. Sisuliselt on tegemist jahiprügiga. “Viiakse kõik loomjäätmete käitluskeskusesse ja meie mõtlesime, et on väga kahju, kui nii tehakse. Kas sellest ei saaks ise midagi teha?” rääkis Vunder-Fontana.

“Jahimehed toovad oma nahad lihunikule, lihunikud võtavad nahad maha, külmutavad nad ära. Kuskil maksimum 2-3 nädalat on nahad külmutatud ja siis nad viiakse sellisesse sorteerimiskeskusesse, kus nad üles sulatatakse ja peale seda nad kuivatatakse,” jagas Kadri. “Sorteeritakse kvaliteedi järgi ja siis kuivatatakse. Et ökoloogiline jalajälg võimalikult väike oleks.”

Kokku kogutud nahast üksi ei piisa – et sellest midagi valmistada, tuleb nahk parkida. Eesti-Šveitsi seltskond soovis seda teha ökoloogilise meetodiga. Šveitsis on tänaseks alles kaks ajaloolist parkimistöökoda, millega on ainulaadsed lepingud ka Eesti ettevõtmisel.

Vaata lähemalt Pealtnägijast.




JAGA