Avati aasta looma näitus ja kuulutati välja parimad ilvese fotod

Avati aasta looma näitus ja kuulutati välja parimad ilvese fotod

871
Ilves saagiga. EJSi eriauhind. Foto: Mäidu Maurus

25. oktoobril kell 16 avatati RMK Tallinna kontori aatriumis loodusfotode näitus “Metsakiisu salarajad”.

Näitusele jõudnud 45 tööd tutvustavad aasta looma ilvest ja tema tegevusjälgi looduses. EJSi eriauhind läks Mäidu Maurusele saaki valvava ilvese foto eest.

Maurus kirjeldas oma pildisaaki ise järgmiselt: „Kevadkülvi ajal märkasin keset põldu ilvest, kes ei tahtnud kuidagi ära minna. Ilmselt oli ta vastu hommikut noore soku murdnud ja ei jõudnud saaki õigeks ajaks ära vedada. Metsani oli veel 50 meetrit ja saagist ei tahtnud ta kuidagi loobuda! Minu lähenedes tõusis ilves püsti ja hakkas metsa poole astuma, kuna olin suunaga liikumas tema ja metsa vahele. Muutsin kurssi ja ilves tuli kohe oma saagi juurde tagasi. Sain mõned kaadrid kätte ja läksin teisele põllule. Hommikuks oli saak metsa veetud. Head isu!

Tänavu püüdsid fotovõistlusel osalejad tabada pildile aasta looma ilvest. Ilves on üheks kolmest nn „suurest“ – suurkiskjate karu ja hundi kõrval. Kuigi täna elab Eesti metsades ligi 400 ilvest, on temaga kohtunud vähesed. Salapärase kaslase nägemine on keeruline isegi vilunud loodusmeestel. Ei ole ju reeglina ilvesel asja lamba- ja kitsekarjade juurde ning ringi liigub ta ka üksi.

 

Aasta looma auhind. Fotoseeria: Mairo Lõhmus

„Fotonäitusel võime üllatusega tõdeda, et tegelikult ei väldi ilves sugugi inimestega seotud maastikke, ta on lihtsalt osav enda varjamisel,“ räägib näitusest aasta looma fotovõistluse “Metsakiisu salarajad” eestvedaja Helen Arusoo. „Seda näitavad rajakaamera pildid ja jäljeread. Kui õppida tundma ilvese radu, pole kohtumine temaga sugugi võimatu.“

Aasta looma fotokonkurss on järjekorras kuues. Esimene aasta looma fotovõistlus “Hunt ja tema tegevusjäljed” toimus aastal 2013. Fotovõistluse omapäraks on pildid, mida konkursile saadetakse: lisaks kenadele portreefotodele on oodatud ka loomade tegevusjälgede ülesvõtted. „Nende abil saab kokku panna looma kohta õpetliku pildirea, mis on ühtlasi hariva sisuga,“ räägib Arusoo. „Ei ole olemas “untsus” pilti. Iga ainukordne tabatud hetk ja põnev aasta looma puudutav teema, näiteks ärasöödud kitsejalg või udune rajakaamera pilt, võib edasi anda väga olulist infot aasta looma kohta. Seetõttu on ka auhindade jagamisel arvestatud piltide sisulise infoga, mitte ainult välimusega.“

Tänavu laekus konkursile 102 pilti 20 autorilt, näitusele jõuab neist 45. Näitus jääb avatuks 6. detsembrini.

Vaata ka ERRi kajastust SIIT.