Aasta esimene juhatuse koosolek

Aasta esimene juhatuse koosolek

2109
Aasta esimene juhatuse koosolek Martnas.

Jaanuarikuu korraline juhatuse koosolek toimus väljasõiduistungina Läänemaal Martnas.

Päeva esimesel poolel toimus metssea õppejaht, mis mitme piirkonna esindajale oli üsna eksklusiivne. Põhjus ikka selles, et metssiga enam paljudes kohtades lihtsalt pole. Tabati kolm metssiga.

Pealelõunal toimus koosolek, mis kätkes endas seitse sisulist punkti. Koosolekut juhtis president Margus Puust. Kohal oli 16 liiget 19-st. Esimese päevakorra punktina tegi RMK juhatuse esimees ja EJS-i juhatuse liige Aigar Kallas ülevaate eelmise aasta ulukikahjudest riigimetsas. Kahjusid oli viiendiku võrra vähemal pindalal kui ülemöödunud aastal. Nõudesumma aga on suurem. Hüvitamisele kuuluv kogukahju on ligi 30 000 eurot, kui maha arvata kokkulepitud asendustäitmine, siis 28 000 eurot. Kuna osa kahjusid on tekitatud RMK jahialadel, siis jääb jahiseltside hüvitada 23 000 eurot. 90% on põdrakahjud, 8% metskitse ja 1% hirve poolt tekitatud. RMK annab EJS-ile tutvumiseks ka kogu kahjude paketi. EJS ja RMK on kokku leppinud, et kuna 3 aastat on nende lepingutega elatud, siis avatakse lepingud analüüsiks ja aruteludeks ning jahiseltse esindaval katusorganisatsioonil on võimalus anda omi sisendeid.

Edasi kinnitas juhatus jahitrofeede hindamise ja näituste korraldamise eeskirja. Sellega korrastati meie trofeeasjandus ja edaspidi hakkavad jahitrofeede hindamised ja väljapanekud toimuma kindla süsteemi ja korra järgi.

Siseministri ettepanekul nimetas juhatus relvaseaduse muutmise töögruppi jahimeeste poolt kaks esindajat: juhatuse liikme Jaak Volmeri ja tegevjuhi Tõnis Kortsu. Neile anti volitus koguda kodulehe abil liikmetelt kokku vastavad ettepanekud ja edastada need siseministeeriumile. Jaak Volmeri sõnul on relvaseaduses vaja teha mitmeid muudatusi, näiteks relvade soetamise, transpordi ja hoidmise osas. Samuti helisummuti ja relvade deaktiveerimise küsimuses. Nõuded peaksid olema arusaadavad ja mõistlikud ning vastama kaasaja arengutele.

Seejärel viidi läbi esmane arutelu võistlussarja Kütiliin kohta. Juhatuse liige Aarne Taal esitas oma ettepanekud edasise tegevuse kohta. Avaldati tänusõnu seniste korraldajate aadressil ja võeti sõna edasise suhtes. Juhatus otsustas, et arutelu jätkatakse, otsitakse töötavaid lahendusi ja kogutakse lisamaterjali.

Järgmise päevakorra punkti all käsitleti Linnuse JS kohtuasja (Tsiviilasi nr 2-16-13427). Asi on suhteliselt keeruline ja asjast informeeritute arvates ei ole juhtumi selline tõlgendus korrektne. Tundub, et mingil põhjusel on valitud pool hageja kasuks, arvestamata kostja argumente. Palju segast ja arusaamatut on ka kahjude mõõtmises. Mõistetamatu on, miks ei ole arvestatud Keskkonnaameti selget ja arusaadavat selgitust aias jahipidamise kohta. Kõige selle põhjal võetakse vastu otsus edasikaebamise kohta. Juhatus võttis info teadmiseks.

Halduslepingu koordinaator Karri Urban andis ülevaate EJS-i uutest IT lahendustest ja nende arendusest. Arenduse eesmärk on luua toimiv ja turvaline liikmete ning jahimeeste haldussüsteem, mida oleks lihtne ja turvaline kasutada. See tähendab ka loobumist dokumentide kaasas kandmisest jahil.

Enne aga, kui valminud süsteemi rakendada, on vaja kokku leppida riigiga ja muuta ka kehtivaid regulatsioone. Ühised arutelud sellel teemal riigi esindajatega toimuvad juba veebruarikuus ja peatselt loodame ka lahendusi rakenduse osas.

Loenda ulukit aasta tegevuste teemal tegid juhatuse liikmed Priit Vahtramäe ja Jaanus Põldmaa ettepaneku moodustada komisjon tunnustatud ekspertidest, kes käsitleks tõsiselt loenduste metoodikat. Praegu valitseb riigis selles osas segadus ja jahimeestel puuduvad tunnustatud loendusmetoodikad. EJS-il on valmimas ka KIK-ile esitatav „Loenda ulukit“ aasta projekt. IT-lahenduste juurde võiks mõelda vastava äpi, mille abil on võimalik ulukeid loendada ja nende asukohta fikseerida.

Margus Puust tänas töökat juhatust ja liikmete aktiivset osalust koosolekutel. Järgmine koosolek toimub 23. veebruaril.

 

Tekst ja foto: Tõnis Korts




SHARE