3 päeva tulevärki Läänemaal – üllatusi ja kinnitusi, et Eesti jahimees oskab...

3 päeva tulevärki Läänemaal – üllatusi ja kinnitusi, et Eesti jahimees oskab relva käes hoida

659
Tartu laskesportlased. Foto: Tartu jahindusklubi

Tuliuus lasketiir Läänemaal Laheval võõrustas 1.‒3. juulini 232 laskurit jahimeeste kokkutuleku eellaskmise võistluse raames – 28 meeskonda ja 8 individuaalvõistlejat.

Kõik need mehed ja naised ei pidanud paljuks leida töölt vaba päev ning sõita Läänemaale laskma.

Laheva tiir

Kokkutuleku auks tegid Läänemaa mehed tõsise lõpuspurdi ja ehitasid oma lasketiiru valmidusse, mis võimaldas võõrustada laskureid üle Eesti. Kahe aasta ehitusse on panustanud enim mitmed Läänemaa jahiseltsid ning abi on saadud riigilt, Haapsalu linnalt ning Lääne-Nigula vallalt. Kohalikud mehed on veetnud tiirus päevi ja tegemist vajavate tööde nimekiri on ka pärast võistlust üsna pikk.

Valmis on saanud kõige olulisem osa tiirust – laskerada kahekordsete elektrooniliste märkidega jooksva sea ja põdra laskmiseks, ISSF liikuva märgi võistlusteks koos turvaliste laskekohtade ja -aladega ning nõuetekohase valgustusega. Eelkõige turvalisusesse tehtud investeeringud tagavad ohutuse kõikide tsiviilkasutuses olevate relvade puhul.

Jahiohutuse aasta

Enne laskmist rivistati kõik võistlejad (ka head sõbrad) kuulama ohutustehnikaalast vestlust. Ei ole ju ohutus monoloog või moraaliloeng, vaid eelkõige kõikide relvakasutajate ühine arusaam ja suhtumine. Esimese ehmatusena keeras „hooletu“ esineja relvaga lubamatult ringi, et kontrollida osalejate tähelepanu. Kahe seltsi mehed ning 11 tähelepanelikku teiste laskurite hulgast reageerisid koheselt – arvatavasti oleks seda teinud ka mõned head tuttavad, kes ses kerge näitlemise ära tundsid. Kuid siiski olid 200 meest lubamatult vaiksed.

Rääkides ohutusest said mehed kinnitust, et relvakandjate hulgas pühakuid ei ole ning mitte kellelgi ei ole lubatud põhjustada teistele ohtu. Kõikide vestluste ühiseks arusaamaks oli, et kaitseriiv ega püssikott oma ohutuse seisukohalt väga suurt väärtust selles mõttes, et kõrvalseisja ei tea, milline relv on kotis ja milline on olukord kaitseriiviga. Publiku hulgast toodi lausa näiteid õnnetuste kohta, kus laetud relvaga haavav lask inimese pihta läbi koti valla pääses. Kaitseriivi puuduste nimekiri aga oli pikk ja kirju. Soovituse oma relva päästikumehhanism üle kontrollida sai iga osaleja.

Jahinduse jaoks uue ohutuse alase ideena käidi läbi trimmeri tamiili kasutamine ohutust näitava vahendina – rauda ulatuv ja lukust välja paistev eredavärviline tamiil tõestab, et lukk on lahti, padrun rauda ei mahu ning ka lukku pole võimalik sulgeda. Nii paistab ka poolautomaadi puhul kaugemale, et relv on ohutu. Enamus osalejatest nõustus, et sellist lahendust peaks jahis ja kogunemiskohtades vabatahtlikult hakkama propageerima. Eelkõige arvestades seda, et lahtise luku ja luku vahel oleva jõhviga relv on kõrvalseisjale oluliselt enam turvatunnet sisendavam kui kotis olev ja teadmata olekus relv.

Lõpetuseks käidi läbi lasketiirus käitumise reeglid, oma kuulmise kaitsmise olulisus ning konkreetse võistluse korraldus.

Lasketulemused seinast seina

Tulemuste tabelist leiab nii suurepäraseid tulemusi kui ka vajadust harjutada. Võistlemine tõstis nii mõnegi laskuri närvipinget piisavalt ja korraldajad said verivärske tiiru kuulipüüdjatest lugeda selle eriti eredaid näiteid. Hoolimata sellest, et uues tiirus esinesid ka mõned tõrked, tundusid osalejad rahul nii laskevõimaluste kui tiiruga üldiselt.

Osalejate lasketäpsuse üle võib head meelt tunda – poolte laskurite tulemus on üle 78,5 punkti seeria kohta ja 93 punktiste seeriatega ei ole 16 parema hulka veel asja! Lasti 4640 lasku, millest enim oli 9 (31%), 10 (29%) ja 8 (20%) punkti tabamusi. Tabamisalasse ei jõudnud 12% laskudest. Parimaks moraaliloenguks kehva lasu peale on ekraanilt vastu vaadanud number ning teadmine, et ilma harjutamata on raske täpne olla.

Meeskondliku pingerea viimaseks täpsustuseks tuli lugeda kümneid nii 3.-4. kui 9.-11. koha selgitamiseks – 160 lasuga võrdse tulemuseni jõudmine näitab meeskondade väga ühtlast taset.

Finaal!

Individuaalne pingerida on aga esialgu informatiivne (17 laskurit mahuvad 6 punktise vahemiku sisse!), sest paremad laskurid saavad 12. juulil alles tõestada, kui head nad tegelikult on.

Finaalis võistlevad: Hillar Loot, Jaanus Lind, Villu Pook, Heller Sile, Henri Pikk, Alar Tammela, Madis Kängsep, Arles Taal, Rivo Poltimäe, Mait Mägi (jun), Kalle Ahu, Igor Homin, Argo Saagpakk, Hillar Kukk, Eigo Jõhvik, Janno Üksik ja Henry Tammann.

Keskpäeval pannakse mehed paarikaupa vastastikku ning laskma hakatakse ühe jooksu kaupa. Iga jooksu järel vaadatakse, kelle lask on täpsem ning selle eest teenib vaid 1 punkti. Koguda tuleb vähemalt 6 punkti ning olla kaaslaskurist vähemalt 2 punkti võrra parem – kulugu selleks 6 või 20 lasku. Ühe laskmisvooruga jääb 16 laskurist alles 8 paremat ja neist 4 pääsevad võistlema parima tiitlile. Võistlusest osavõtuks palume järgnevatel laskuritel saata kinnitus aadressile arles.taal@icloud.com, et nad osalevad finaalvõistlusel. 

Suur tänu kõikidele osalejatele, et olite kannatlikud ja talusite raja viperustest tingitud ajakava nihkumisi!

Arles Taal