Väikekiskjate küttimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel

Väikekiskjate küttimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel

1189
Rebane. Foto: Keskkonnaagentuuri rajakaamera

Järgneval kolmel aastal osalevad Läänemaa, Hiiumaa ja Muhumaa kuue jahiseltsi jahimehed pilootprojektis „Väikekiskjate küttimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“, mis on üks osa Tartu ülikooli teadusprojektist, mis uurib Eesti niidukahlajate (kiivitaja, punajalg-tilder, tikutaja, liivatüll, mustsaba-vigle, tutkas, suurkoovitaja, niidurüdi jt) hääbumise põhjusi meie rannaniitudel.

Eelneval kolmel aastal Lääne- ja Hiiumaal läbi viidud teadusuuringu tulemused on kurvad: pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maaspesitsevate lindude pesadest, populatsiooni taastootmine ei ole jätkusuutlik ja mitmed linnuliigid on hävimisohus (näit mustsaba-vigle).

Uuringust selgus, et väikekiskjatest on ülekaalukalt peamine lindude pesarüüstaja rebane, Läänemaal ka šaakal. Seega on järgneval kolmel aastal viiel uuringualal läbi viidava pilootprojekti eesmärk uurida, kas jahihooajal süstemaatiline rebaste ja teiste väikekiskjate küttimine aitab parandada linnustiku pesitsemisarvukust ja vähendada pesarüüsteid.

9. detsembril toimus ornitoloogide, kuue uuringualasse kuuluva jahiseltsi ning Lääne­- ja Hiiumaa jahindusjuhtide osavõtul virtuaalkoosolek, kus arutati pilootprojektiga seotud küsimusi: kuidas korraldada jahti uuringualadel, millised on võimalikud probleemid ja kuidas fikseerida info kütitud väikekiskjate kohta.

Emmaste jahiseltsi jahimees Paavo Pruul, kes tegeleb aktiivselt rebasejahiga, vaatab ettevõtmisele lootusrikkalt. Senine niidukahlajate pesitsusalade kaart näitab suuremat õnnestunud pesitsuste protsenti just sellel Emmast jahiseltsi jahimaade hulka kuuluval uuringualal, kus talvel on kütitud mitmeid rebaseid.

Väikekiskjate küttimise pilootprojektis osalemises näevad jahimehed märksa laiemat looduskaitselist eesmärki, mis ei piirdu ainult antud uurimisaladega: kui jahimeestel on motivatsioon väikekiskjaid küttida, siis seeläbi ei paraneks mitte ainult rannaniitude linnustiku seisund, vaid see ärgitaks tegelema väikekiskjate küttimisega ka mandrialal nendes piirkondades, kus on ohustatud eelkõige kanaliste (teder, metsis, nurmkanad) elupaigad.

Tegemist on väga olulise looduskaitselise projektiga, mille kaudu saavad jahimehed aidata kaasa tasakaalu ja liigirikkuse hoidmisele Eesti looduses.

Tekst: Jaanus Vaiksoo