Uuring tõestas, et hirved said koroona inimestelt

Uuring tõestas, et hirved said koroona inimestelt

407
Foto: Flickr

Ameerikas tehtud uuring näitas, et koroonapandeemia ajal said valgesabahirved Covidi inimeste käest.

Samuti tõestati asjaolu, et hirved toimisid haiguse puhul reservuaarina, muteerudes viirust enne selle levitamist teistele loomadele või inimestele. Veel selgus, et hirvedel kestab koroonahaigus oluliselt pikemalt kui inimestel – üldjuhul 6–9 kuud, kirjutas populaarteadusajakiri Popular Mechanics.

Viiruse ülekandumine toimub lihtsalt

Ameerikas Ohios tehtud uuring näitas, et isegi kui iga valgesabahirv ei pruugi Covid-19-sse haigestuda, siis see ei tähenda, et populatsioon poleks nakatunud.

Teadlased kogusid pandeemia ajal (2021. a nov-2022. a märts) enamikus Ohio piirkondades kokku üle 1500 vabalt elava valgesabahirve proovi. Proove testides leidsid nad, et üle 10% leidudest olid nakatunud koroonaviirusesse ja mõned neist olid saadud inimestelt.

“Kui üldiselt räägime liikidevahelisest viiruse ülekandumisest kui haruldasest sündmusest, siis sel juhul ei võetud tohutult proove, kuid ikkagi suudame dokumenteerida 30 ülekandumist,” ütles Andrew Bowman, Ohio osariigi ülikooli dotsent ja uuringu kaasautor. “Tundub, et see liigub inimeste ja loomade vahel üsna lihtsalt.”

Bowman arvas, et see viirus võib kanduda loomadelt ka tagasi inimestele. „Järjest enam tuleb tõendeid selle kohta, et inimesed saavad viiruse ka hirvedelt, mis on vägagi üllatav fakt. Seega polegi see tõenäoliselt ühesuunaline liikumine,“ lisas Bowman.

Viiruse muteerumine jätkus

Kui koroonaviirus satub hirve populatsiooni, siis loomad levitavad seda haigust edasi enda liigikaaslaste seas. Teadlaste meeskond uskus esiti, et viiruse olemasolu on ainult nendel hirvedel, kes on lähedasemas kontaktis inimestega. Uuring aga näitas, et isegi need hirved, kellel puudus igasugune kontakt inimestega, olid nakatunud koroonaviirusesse. Proovide mahtu arvestades usub meeskond, et ligi veerand Ohio hirve populatsioonist olid juba uuringu ajal viirusesse nakatunud.

Teadlaste mure viiruse leviku pärast suurendas see, kuidas hirved haigestusid SARS-CoV-2, võimaldades neil jätkata muteerumist. Kuigi hirvedel oli palju ka viiruse teist tüvi, oli neil ka rohkelt alfavarianti. „Tõendid nii esimese kui teise viiruse tüve kiire arengu kohta hirvedel tähendab seda, et nad mitte ainult ei nakatu SARS-Cov-2 ega säilita seda, vaid viiruse tüve muutumine on neil ka kiirenenud,“ selgitas Bowman.

Teadlased ei suutnud leida vastust sellele, kuidas jõudis viirus inimestelt hirvedeni. Samas ei ole ka inimestel esinenud olulisi hirve päritolu tüvedega puhanguid. Teadlased peavad aga tõenäoliseks hirvedelt teistele loomadele viiruse edasikandumist.

„Juhul, kui viiruse vaheperemees on loom, peame olema eriti ettevaatlikud. Kui selline viiruse trajektoor jätkub aastaid ja meil on viirus, mis kohandub hirvedega, siis kas sellest saab tee teistesse peremeesloomadesse, metsloomadesse või koduloomadesse, seda me hetkel ei tea,“ ütles Bowman.