Üleskutse metssigade küttimise jätkamiseks

Üleskutse metssigade küttimise jätkamiseks

541
Foto: Pixabay

Sigade Aafrika katk (SAK) jõudis Eestisse 2014. aastal. Üle seitsme aasta on nii seapidajad, jahimehed kui ka riik ühiselt pingutanud, et piirata haiguse levikut metssigade populatsioonis ning takistada selle levikut seafarmidesse.

Vahepeal võis tunduda, et oleme viiruse leviku seljatanud või siis vähemalt tugevalt piiranud selle levikut – ligi pooleteise aasta jooksul ei leitud Eesti metsadest mitte ühtegi SAKi viirusega nakatunud metssiga. 2020. aasta augustikuu viiruspositiivse metssea leid Raplamaal aga näitas selgelt, et võitlus ei ole veel läbi ning viirus ringleb edasi metssigade populatsioonis. Raplamaa viiruspositiivne siga ei jäänud aga ainukeseks. 2020. aasta detsembris leiti viiruspositiivseid metssigu ka juba Harjumaal ning Lääne-Virumaal. 2021. aastal leiti viiruspositiivseid metssigu ka juba Ida-Virumaal ning Võrumaal. Kokku tuvastati 2021. aastal 26 SAKi viirus positiivset metssiga. 2022. aasta esimesed kaheksa nädalat ei näita mingit vaibumise märki. Selle aja jooksul on PTA tuvastanud juba 12 viiruspositiivset metssiga – pool terve eelmise aasta leidudest. Leiud pärinevad Harjumaalt, Ida- ja Lääne-Virumaalt ning Võrumaalt.

SAKi leviku piiramiseks metssigadel on väga tõhus meede – metssigade arvukuse vähendamine. Seega peaks jahihooaja jooksul küttima metssigu nii palju kui vähegi võimalik üle terve Eesti – iga kütitud metssiga vähendab metssigade vahelisi kontakte ning aitab seeläbi takistada viiruse jõudmist seafarmidesse. Metssigade küttimine katku levikut ennetavatel eesmärkidel on tunduvalt mõistlikum tegevus ka jahinduslikust seisukohast. Loomade ennetav ära küttimine on ulukiressursi kasutamise seisukohast oluliselt mõistlikum, võrreldes hilisema kõrgest asustustihedusest ja haiguse levikust tingitud tagajärgedega tegelemisega (sh korjuste matmisega).

EJS on jahisesse koostöös seakasvatajatega lisanud seakasvatuste asukohtade kaardikihi koos ohualadega. Küttimise korraldamisel on oluline arvestada seafarmide asukohtadega ja suunata küttimist ohualadele.

Kuu aja eest, 31. jaanuaril, oli 2021/2022 jahihooaja eesmärgiks seatud 14 022 metsseast kütitud umbes 2/3. Kuigi täielik ülevaade 2021/2022 jahihooajal kütitud metssigadest hetkel veel puudub, siis tõenäoliselt jäi päris paljudes jahipiirkondades erinevatel põhjustel jahindusnõukogude või Keskkonnaameti poolt määratud küttimiskohustus 28. veebruariks täitmata.

Piiramaks metssea asurkonna poegimise perioodi (aprill) eelset suurust ja takistamaks metssea arvukuse edasist tõusu, kutsume ülesse kõikide jahipiirkondade jahimehi, sõltumata sellest, kas 2021 jahihooajaks määratud küttimismahud täideti või mitte, jätkama intensiivse metssigade küttimisega ka märtsis. Lumikatte jätkuv olemasolu suuremas osas Eestist peaks seda kindlasti soosima. Samuti tuletame meelde, et kuni märtsi lõpuni võib metsseajahis kasutada ka jahikoeri.

Eesti Jahimeeste Selts

Põllumajandus- ja Toiduamet

Keskkonnaamet

Keskkonnaagentuur