8. oktoobri õhtul kütiti Lääne-Virumaalt Tudu küla lähedalt Anguse jahimaadelt tähnikhirv, kes on sealkandis võrdlemisi haruldane isend.
Tähnikhirve puhul on tegemist võõrliigiga, keda tohib küttida aastaringi. Kuigi varasemalt on teda nähtud pigem Lõuna-Eestis Võrumaal, siis on tähnikhirve kütitud ka 2014. aasta novembri algul Saaremaal Nasva kandis. Samuti on tähnikhirve nähtud aasta enne seda Ida-Virumaal. Viimati jäi tähnikhirv rajakaamerasse Tartumaal Meeksi jahipiirkonnas 2019. aasta sügisel.
Kuidas tähnikhirv Anguse jahimaadele sattus, pole kindlalt teada. Kuna 2013. aastal jäi tähnikhirv Permisküla jahimaadel rajakaamerasse, siis arvati nüüd, et tegemist võis olla sama isendiga, kes nüüd on lääne poole liikunud.
Kohalikud jahimehed olid tähnikhirve arvatavasti ka varem näinud, aga kuna sealsetel jahimeestel selle liigi osas väga varasemaid kogemusi polnud ja kindlat kinnitust samuti mitte, siis ei osatud varem midagi kahtlustada. Kuniks tähnikhirv selle aasta kevadel piirkonnas rajakaamerasse jäi. Tagantjärgi ütleb kohaliku jahiseltsi esindaja Erkki Etverk, et tähnikhirv on pildilt väga hästi eristatav. „Pilt on piisavalt hea kvaliteediga, et kui suurendada, siis on näha, et tal on tähnikhirvele iseloomulik nahk, saba ja triip selja peal,“ tõdes ta.
Etverk, kes viibis möödunud nädalavahetusel samas jahis, andis teada, et Angusel kütiti tähnikhirv tavalise ühisjahi käigus, kui peeti jahti põdrale. „Jahikoer võttis selle tähnikhirve jälje üles ning loom tuli ajust välja laskekaugusesse, kus teda küttida tohtis,“ selgitas Etverk.
Ajujahti peeti võrdlemisi keerulisel jahipiirkonnas Tudu lähedal. „Seal me väga oma jahiseltsiga jahti ei teegi, ainult siis, kui on rohkem rahvast, ka mujalt piirkondadest. See ala on aga paras võserik ja palju liigendatud põllusoppe ja kinnikasvanud talumaid,“ tõi Etverk välja.
Eestis on tähnikhirve kohatud üksikjuhtudel 1980. aastatel Alutagusel ning 2013. aastal Võrumaal Lasval ja Ida-Virumaal Permisküla lähistel. Pärast seda nähti ja kütiti tähnikhirv 2014. aastal Saaremaal. Viimati nähti tähnikhirve teadaolevalt rajakaamera vahendusel 2019. aastal Meeksi jahipiirkonnas Tartumaal.
Tähnikhirv on võõrliigina meie maadele rännanud valdavalt Venemaalt ja Lätist, kus peetakse neid hirveaedades. Võõrliik tähendab seda, et nad on inimtegevuse tagajärjel sattunud väljapoole oma looduslikku levilat. Teatud osa võõrliikidest on suuteline paljunema uutes oludes ja nad omavad kohalikule loodusele negatiivset mõju, mistõttu nimetatakse neid invasiivseteks või looduslikku tasakaalu ohustavateks võõrliikideks.
Tähnikhirv võib meie loodusele tuua negatiivset mõju ka sellega, et nad ristanduvad punahirvega. „Osasid isendeid Eestis arvatakse olevat ka ristandid, aga neid saab aru alles kolju järgi, et kas tegemist tähnikhirve, punahirve või nende ristanditega,“ selgitas Etverk.
Keskkonnaameti 2015. aasta käskkirjaga „Tähnik- ja kabehirve loodusest eemaldamise korraldamine“ on varasemalt tähnik-ja kabehirvede loodusest eemaldamiseks kehtestatud jahiaeg, mille järgi võib neid küttida 1. oktoobrist kuni 31. jaanuarini. Samas on Keskkonnaministeerium juba 2015. aastal väljendanud oma seisukohta, et tähnik- ja kabehirve isendid tuleb nende esinemisel kiiremas korras loodusest eemaldada, et vältida nende sigimist ja siin populatsiooni loomist või hübridiseerimist punahirvega.
Selle eesmärgi täitmiseks on Keskkonnaministeeriumi hinnangul oluline lubada mõlema liigi aastaringset jahti, mis suurema tõenäosusega tagab soovitud tulemuse saavutamise. Keskkonnaministeerium leidis oma arvamuses Keskkonnaametile, et nende kahe hirveliigi Eesti loodusest eemaldamisel tuleb LKS § 57 lg 3 ja JahiS § 23 lg 4 p 2 alusel kehtestada ajaliselt piiramata jahiaeg.
Keskkonnaamet täiendas möödunud aastal ka oma käskkirja „Tähnik- ja kabehirve loodusest eemaldamise korraldamine”, mille järgi on varitsus- või hiilimis- või peibutusjaht nendel isenditele lubatud aastaringselt. Ajujaht ja jaht jahikoeraga, v.a FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, on lubatud 1. oktoobrist kuni jahiaasta lõpuni.
