16. mail toimus Pärnumaal Kärsul Tihemetsa jahiseltsi liikmete aastakoosolek.
Juhatuse esimehe Väino Lille sõnul toimusid valimised, kinnitati aastaaruanne ja võeti vastu kaks uut liiget ja arutati muudel olulistel teemadel.
Keeruline olukord jahiulukitega
„Olukord on jahiseltsile keerulisemaks läinud. Sõraliste arvukus läheb allamäge,” ütles Lill.
„Oleme teinud põtrade pabulaloendust alates 1999. aastast, ehk siis juba 28 aastat. Graafik näitab juba mitmeid aastaid langust ja enam polegi kuskile langeda,” lisas ta.
Juhatuse esimehe sõnul on huntide arvukus ebamõistlikult kõrge ja paraku on enamusel jahipiirkonna territooriumist hundijaht keelatud. See on tema sõnul viinud loodusliku olukorra tasakaalust välja.
Päevakorralised otsused
Kinnitati seni toiminud juhatus ja aastaaruanne. Lisaks võeti uuteks seltsi liikmeteks Karl Suurvarik ja Andres Antropov.
Mõlemad on jahiga tihedalt kokku puutunud ja lõpetavad gümnaasiumi. Ka koolis tehtud uurimistöö on mõlema noorel kütil jahindusega seotud. Plastikust metssea-söödaautomaadi konstrueeris Andres Antropov ja Karl Suurvarik esitas üldkoosolekul enda tehtud uurimustöö jahindusest Tihemetsa jahiseltsi baasil. Ka tema uurimustööst tuli välja, et uluki populatsioonid on tasakaalust väljas, kiskjad domineerivad sõraliste üle.
EJS-i ülevaade jahinduses toimuvast
Koosolekule oli külla kutsutud ka EJS-i tegevjuht Tõnis Korts, kes rääkis jahinduses toimuvast. Teemadeks olid muutused seadusandluses, suurkiskjad ja teised olulised küsimused.
Korts tutvustas, mida Keskkonnaamet jahimeestele järelevalve poole pealt ette heidab. Samuti toonitas tegevjuht, et tähelepanelik tuleb olla jahirelvade käsitlemisel. Esiteks on oluline turvalisus, mis on kõige tähtsam ja teiseks toob praktiliselt iga jahirelvaga seotud rikkumine endaga kaasa relvaloa tühistamise. Vastav parandus relvaseaduses, mis seda praktikat muudaks, on menetluses, aga millal see vastu võetakse, ei ole teada.
Ametliku osa järel toimusid vestlused vabas vormis ja maitsta sai häid metsasaadusi.
