Teema-aasta 2021: JAHIKODA KORDA!

Teema-aasta 2021: JAHIKODA KORDA!

1982

EJS juhatus kinnitas 2021 teema aasta „Jahikoda korda“ aastaks. Teema aasta määramine on traditsioon alates 2013. aastast, mil see oli jahikultuuri ja -eetika aasta. 2020 oli jahikoera aasta. Vaata, missugused on olnud eelnevad teema aastad siit.

Jahikoda korda on sõnum nii jahiseltsidele, maakondlikele jahiühendustele kui ka EJS-ile. See tähendab, et ausa ja vajadusel kriitilise pilguga vaadatakse aasta jooksul üle oma ühenduse olukord, tegevused ja eesmärgid. Üks ja oluline ajend teema-aasta nimetamiseks on lähenev 2023. aasta, mil lõpevad jahimaade kasutusõiguse lepingud.

Mida kindlasti Jahikoda korda ei tähenda? See ei tähenda seda, et meil jahimeestel oleks mingi eriline probleem oma sisekorraga. Absoluutselt mitte! Meie jahiseltsidel on asjad korras ja läheb hästi ning pigem on Eesti jahindus oma arengus ja võimaluste poolest üks parimaid Euroopas. See on pigem sõnum, et me ei jääks mugavustsooni vaid areneks koos muu maailmaga edasi. See ei ole etteheide, see on üleskutse saada veelgi tugevamaks, paremaks ja ühtsemaks kogukonnaks.

Sõna koda omab mitmeid tähendusi, nagu näiteks:

  • ürgne elamu, hrl püstteibaist sõrestikuga ning lahtise tulekoldega keskel,
  • vananenud (hrl poetiseerivas stiilis:) maja või kodu,
  • mingi kutse- või huviala inimesi ühendav esindusorgan.

Seega on koda igati õige sõna märgistamaks nii meie jahiseltse, EJS-i kui ka jahimajasid (-kodasid).

Jahikoda korda tähendab seda, et vaadatakse üle oma organisatsiooni suhted kogukonnaga. Kogukond oma liikmetega: põllumehed, metsamehed, teisekodu ja suvila omanikud ja paljud teised on jahimeestele olulised partnerid. Kas seltsi suhted kogukonna liikmetega on piisavalt head, kas jaht on au sees või pigem mitte. Kas jahimehi aktsepteeritakse või tõrjutakse. Kas jahikeelde tekib järjest juurde või on tendents vastupidine. Enne aasta 2023 saabumist on seltsidel vaja oma head läbisaamist kogukonna,  põllu- ja metsameestega tõestada jahindusnõukogudes ka paberil. Seega on olulised lepingud või kirjalikud nõusolekud jahipidamiseks kinnistutel. Blanketid on saadaval kodulehel.

Jahikoda korda tähendab ka seda, et lisaks suhetele kogukonnas vaadatakse üle ka seltsi materiaalne olukord. Kas on olemas vajalikud rajatised. Kas on rajatud kõrgistmed vajalikesse ja ka ohtlikematesse kohtadesse. Kas kütiliiniks kasutatavad sihid on puhtad. Paljudel on tublisti tööd, et viia ellu esmakäitluskohtade investeeringu projekt.  

Jahikoda tähendab ka ulukiressursi kasutamise üle vaatamist. Kas on rakendatud piisavalt valiklaskmise printsiipe, kas piirkonnast on kütitud märkimisväärseid trofeesid, kas küttimismahud on olnud õiged, kuidas on lood ulukikahjustustega. Kas liikmeskonnal on arusaam, et meie ise oleme ulukiressursi peremehed ja vastutame selle heaolu eest? Me ise loendame, teeme valikuid ja kütime. Kui me seda ei tee, siis teevad teised, aga vastutada ja tagajärgedega tuleb ikka tegeleda meil endil.

Jahikoda tähendab ka ühenduse siseste suhete üle vaatamist. Kas suhted seltsis on korras. Kas on tagatud see, et jahid on kvaliteetaja nautimised ja pole kohta nääklemistel ja tülidel. Kas väärtushinnangud on paigas. Kas tähistatakse ühiselt ja pidulikult (ka kaaslastega) jahihooaja algusi või lõppe, erinevaid jahinduslikke tähtpäevi. Kas korraldatakse regulaarselt laskepäevi. Kuidas on lood seltsi liikmete laskeoskustega. Kas järgitakse lisaks seadustele ka jahinduse head tava.

Mihkel Treumann kirjutas juba 100 aastat tagasi, et üksi väga alaväärtuslik inimene võib oma väiklased kaukakasud seltskonna kasudest kõrgemale seada. Frenz Reidolf kirjutas 1938. aastal oma jahinduse käsiraamatus: „Säärane jahimees aga, kes huvitub ainult ulukite surmamisest ja ei liiguta sõrmegi nende eest hoolitsemiseks, ei vääri jahimehe nime, vaid on põlatud lihakütt ja paugutaja“. Need meie jahinduse suurkujude väljaütlemised on teetähisteks jahikodade korrastamiseks ka täna.

Jahikoda tähendab ka seda, et naaberseltsidega on suhted korras. Kas on lahendamata piiriküsimusi. Kas on sõlmitud kokkulepped, kuidas toimub piirialadel küttimine. Kas korraldatakse ühiseid jahte piirialadel v muidu. Kas üksteist kutsutakse jahikülalisteks või pidulikele jahindussündmustele.  

Seda loetelu saab iga jahiselts ja igaüks meist täiendada. Kui on ettepanekuid, mida võiks sellesse loetellu lisada, palume need saata andra@ejs.ee.  

Jahimehed nimetavad aasta teemasid alates 2013. aastast, mis oli pühendatud jahikultuurile- ja eetikale. Möödunud aasta kandis jahikoera-aasta nime.