Tartus esitleti haneliste heidutusjahi uuringu tulemusi

Tartus esitleti haneliste heidutusjahi uuringu tulemusi

2213
Uuringu läbiviija Jaanus Remm ettekannet pidamas. Foto: EJS

5. juunil toimus Tartus Keskkonnaameti saalis katseprojekti „Haneliste heidutusjahi uuring” tulemuste esimene esitlusvoor.

Projekti veab eluslooduse uuringu ja seire keskus Rewild, dr Jaanus Remmi juhtimisel. Probleem ja vaidlus käib põllu- ja linnumeeste vahel, kus esimesed väidavad, et hanede arv on tõusnud ja nad kahjustavad vilja rohkem kui varem, kahjud on suured. Haned ei karda enam peletamist ning abi võiks olla letaalsest heidutusest.

Ornitoloogid väidavad vastukaaluks, et lindude tapmine on ebaeetiline ja pole kuidagi põhjendatud ning üksikute lindude hukkamine ei saa muuta heidutust oluliselt tõhusamaks. Pealegi on olemas palju vahendeid lindude minema ajamiseks neid surmamata. Katseprojekti eesmärgiks oli uurida, kas küttimine mõjub tavaheidutusest tõhusamalt.

Organisatoorselt oli küsimus lahendatud selliselt, et Keskkonnaamet tellis uuringu ja korraldas heidutusjahi pidamist, põllumees koos jahimeestega oli töö teostaja ning Rewild teostas uuringu.

Andmeid kogusid enim jahimehed

Ettekannetes, mida pidasid Piret Remm, Kerttu Raik ja Jaanus Remm anti detailne ülevaade katseplaanist ning heidutusalade valikust. Üksikasjalikult rääkisid ettekandjad letaalse ja mitteletaalse heidutuse olemusest. Heidutusjahti lubas Keskkonnaamet pidada vaid aprillikuus. Peale kõige muu viidi läbi ka tropiloendus ning määrati talivilja kasvufaasid.

Andmeid kogusid 11 kontrollvaatlejat, 24 põllumeest ning 92 jahimeest, kusjuures koguvaatluse kestus oli üllatavalt pikk ‒ 353 päeva. Üheks vaatluseks kulus seejuures keskmiselt pool tundi.

Kokku oli 76 uuringuala, millest mitteletaalse heidutuse alasid 35 ning heidutusjahi omasid 30. Kontrollaladena oli ilma heidutuseta rohumaid 11. Kontrollandmeid koguti 13.03–15.05.

Üle tuhande vaatluse

Hanevaatluste koguarv oli 1044, seejuures katsealadel 880. Keskmise parve suuruseks said loendajad 300 lindu, suurim parv oli 8000 lindu. Vaadeldi 568 korda suur-laukhanesid ja 527 korda rabahanesid, 95 korda valgepõsk-laglesid ning 80 korda hallhanesid vaid Ida-Virumaal, 3 korda Kanada laglesid. Üks vaatlus tehti ka väike-laukhanest. Tuvastati, et kõige sagedamini on haned uuringualadel märtsi lõpus ning aprillis. Aprilli teises pooles liiguvad haned taliviljapõldudelt äsja külvatud suviviljapõldudele ning rohumaadele. Ka hanede põldudel viibimise kellaajalisest jaotusest said kuulajad üsna täpse ülevaate.

Heidutusjahil käidi 202 korda ning tehti 412 lasku, mille tulemusena kütiti 81 suur-laukhane ja 20 rabahane. Tartumaal käidi heidutusjahil 171 korda ning kütiti 68 hane, Jõgevamaal 17 korda ning kütiti 8 hane ning Ida-Virumaal 14 korda ja kütiti 14 hane.

Huvitav asjaolu oli hanede inimpelglikkuse uurimine. Selgus, et põllumeeste ja kontrollvaatluse tegijate eest tõusid linnud õhku keskmiselt 150 m kauguselt. Jahimehed on tublimad hiilijad ning nemad suutsid haneparvele läheneda 127 m kaugusele enne, kui haned inimese eest otsustasid põgeneda.

Kuidas edasi?

Keskkonnaamet andis ülevaate, et mis ja kuidas edasi. Maaülikooliga on sõlmitud leping teaduspõhise haneliste kaitse ja ohjamiskava tegemiseks. Heidutusjahti puudutav osa on kindlasti üheks osaks nimetatud ohjamiskavas.

Kunagi pole uuringuid liiga palju, seetõttu võiks kaaluda ka järgmisel kevadel heidutusjahi projekti läbiviimist. Allakirjutanu arvates võiks siia valikusse lisada ka Lääne-Virumaa ja Harjumaa.

Projekti lõpptulemused selguvad sügisel ning siis loodame selle avaldada ajakirjas Eesti Jahimees.

Kaarel Roht