Oktoobrikuuga algas sügisene ühisjahihooaeg, täpsemalt aju- ja koertega jaht. See on paslik moment, et meelde tuletada ohutustehnikat.
Seaduseandja on pidanud ohutustehnikat väga tähtsaks, seega algab iga ühisjaht sellealase jahijuhataja selgitusega. Kordamine on tarkuse ema ja seega tuleb jahialguse instrueerimisse suhtuda piisava tähelepanuga.
Jahijuhatajatele meeldetuletuseks, et jahiohutusnõuete selgitamine on äärmiselt oluline, et vähendada õnnetuste toimumise tõenäosust. „Lisaks üldiste nõuete kordamisele on võimalus selgitada ka konkreetse jahipäeva ajude läbiviimist ja võimalikku ohutuse alast spetsiifikat, mis tuleneb maastiku, ilmastiku, sotsiaalsest või muust eripärast,“ lisas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.
Jahiohutustehnika nõudeid on väga oluline järgida. Need on põlvkondade kogemused, millega peab arvestama.
„Inimese elu ja tervis on kõige kallim vara, mis meil on ja põnev jaht ega huvitav trofee ei kaalu seda üles. Jahitulirelv on kõrgendatud ohu allikas, mis võimaldab küttida elusloodust ja seda peab iga kütt meeles pidama,“ selgitas Korts.
Õpi oma relva tundma
Eesti rahva vanasõnagi ütleb, et harjavarrestki võib pauk tulla. Seetõttu peab igasugust relva käsitlema kui laetud relva. Oma relva tundma õppimiseks on parim viis külastada regulaarselt lasketiiru.
„Lasketreeningule tehtud kulutused on meie parim investeering turvalisusesse. Paranevad laskeoskused ja seega ka jahi tulemuslikkus. Kõigil jahimeestel, kes osalevad ühisjahil jahirelvaga, on vajalik enne oma relv üle kontrollida ja „peale lasta”,” tõdes Korts.
„Siis, kui saame öelda, et tunneme oma relva nagu oma viit sõrme, on eesmärk saavutatud. Selle poole on vaja püüelda,“ lisas ta.
Lisaks relvale on vaja sõbraks saada ka laskemoonaga. „See ei ole mitte vähem olulisem kui relv ise, vahel isegi olulisem. Nii relva kui laskemoona osas on tark tegu pidada nõu ekspertidega,“ pidas Korts oluliseks.
Lasu sooritamisel looduses tuleb alati meeles pidada, et kuul lendab kaugemale kui meie näeme. Oluline on keskenduda mitte ainult sihtmärgile vaid ka sellele, mis jääb selle taha ja lähedusse. Kui on vähegi kahtlust, et lask ei ole turvaline, on targem lask sooritamata jätta.
Iga jahist osavõtva jahimehe kohus on juhtida kaaslaste tähelepanu jahiohutuse alastele puudustele. See ei ole häbiasi vaid võib päästa elusid.
Levinud rikkumised
Jahiohutuse nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Keskkonnaamet. Eelmisel aastal alustas Keskkonnaamet jahiseaduse alusel 89 väärteomenetlust. Kõige sagedamini eksiti jahiloa nõude vastu või kütiti keelatud ajal või kohas, neid juhtumeid oli kokku 22.
Ebaseadusliku küttimisega kaasneb enamasti keskkonnakahju, mida määrati 18 juhul kogusummas 15 046 eurot. Salaküttimine on üks raskemaid jahiseaduse rikkumisi ning selle avastamine ja lahendamine on Keskkonnaameti jahijärelevalve prioriteet.
Teine levinum rikkumine oli keelatud vahendite kasutamine, mida tuvastati 19 korral. Seal hulgas olid nii pliid sisaldavate haavlitega laskemoona kasutamine märgaladel, elektrooniliste peibutusvahendite kasutamine kui ka poolautomaatsel relval enam kui kahte padrunit mahutava salvega jahipidamine.
„Jahiohutusele on Keskkonnaamet viimastel aastatel väga palju tähelepanu pööranud ja hea meel on tõdeda, et jahiohutuse rikkumiste arv on eelnevate aastatega langenud, 2025. aastal oli kokku 14 juhtumit,“ selgitas Liivi Plumer, Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna peainspektor.
Tema sõnul eksiti nii nõude vastu relv tühjaks laadida enne käest ära panekut või sõidukisse asetamist kui ka üldiste ohutusnõuete vastu (näiteks keeld tulistada nähtavate hoonete suunas).
Eelmisel aastal oli mitmel jahituristide seltskonnal probleeme ka Eesti jahidokumentidega. „Mullu olid heausksed külalised jahil, kuid jahikorraldajal oli jäänud neile vormistamata jahitunnistus ja laskekatse,“ kommenteeris Plumer.
Kui jahituristil on oma koduriigis väljastatud jahitunnistus ning ta on sooritanud ka sarnase suuruluki laskekatse, siis on lihtne vormistada külalisele enne jahile minekut Eesti jahidokumendid. „Ilma dokumentideta jahipidamine on karistatav ning kuna seadusandluses puudub jahikorraldaja mõiste ning vastutus, siis said trahviotsuse jahikülalised,“ ütles Plumer.
Selline olukord on mõistagi ebamugav nii jahikülalisele kui vastuvõtjale, mistõttu palub Keskkonnaamet olla jahituristide vastuvõtmisel tähelepanelik ning vormistada enne jahile minekut dokumendid ja jälgida, et dokumendid on korrektsete nimedega.
Jahipidamisõiguse tasu puudumise menetlusi oli eelmisel aastal vaid kaheksa, mis tähendab, et JAHISes oma jahidokumentide ja jahipidamisõiguse nägemine on väga hea rikkumiste ennetuses. Sellest suvest on ühisjahinimekirjad elektroonilised, mistõttu on lihtne jahijuhatajal visata pilk peale, kas jahikaaslastel on dokumentidega kõik korras ning jahipidamisõiguse jõuab ära maksta jahiluba.ee lehe kaudu enne jahi algust.
Keskkonnaametnike tööd saab lihtsamaks teha tegelikult iga inimene. Metsas või mujal looduses kahtlast tegevust nähes palume sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247. Jahinõuete rikkujad kahjustavad ausate jahimeeste mainet ja võivad ohtu seada ka loodusliku tasakaalu. Sellistel inimestel tasub arvestada, et kõik, mis toimub metsas, sinna ei jää, vaid jõuab varem või hiljem Keskkonnaameti uurijateni.
Keskkonnaamet peatab jahitunnistuse kehtivuse
Suvel jõustus jahiseaduse muudatus, millega toodi jahitunnistuse peatamise otsustamine Eesti Jahimeeste Seltsilt Keskkonnaametile. Jahitunnistuse peatab Keskkonnaamet raskemate jahiseaduse rikkumiste puhul nagu jahiloata jahipidamine, keelatud ajal või vahendiga jahipidamine ja jahiohutuse nõuete vastu eksimisel.
Seaduses on määratud ära maksimaalne peatamise pikkus, milleks on kolm aastat. Kui jahitunnistus on peatatud enam kui aastaks, tuleb jahiõiguse taastamiseks sooritada jahiteooria eksam.
Korts nentis, et jahiõnnetused juhtuvad nagu ikka ebasoodsate asjade kokkulangemisel. „Osa asju on sellised, mida meie ei saa muuta. Küll aga kui me igaüks teeme kõik meist oleneva ja anname endast parima, siis see ongi tavaliselt piisav, et õnnetused ei juhtuks. Seetõttu on eranditult iga küti panus oluline,“ tõdes ta.
Turvalist ühisjahti ja kivi kotti!
Tõnis Korts, EJS-i tegevjuht
Liivi Plumer, Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna jahinduse peainspektor
